Üha sagedasemad mürgised vetikaõitsengud ohustavad nii joogivett kui ka turismi

 (3)
Üha sagedasemad mürgised vetikaõitsengud ohustavad nii joogivett kui ka turismi
Cahora Bassa järv Mosambiigis oli üks väheseid vaadelduid, kus vetikaõitsengutega seonduv olukord oli aja jooksul hoopis paranenud.Foto: Jesse Allen, NASA Earth Observatory/MODIS/LANCE/Landsat 5

Carnegie teadusinstituudi ja NASA teadlased vaatasid üle 30 aasta jooksul kogutud teadusandmed ning leidsid, et vetikaõitsengute intensiivsus on aastakümnete jooksul oluliselt tõusnud, vahendab Phys.org.

Teadlased pani vetikaõitsenguid uurima Ameerika Ühendriikides viimastel aastatel aset leidnud juhtumid, kus mürgised õitsengud on rikkunud linnade veevarud ning kaasa toonud koguni eriolukordade kehtestamise. Sellised juhtumid olid Floridas näiteks 2016. ja 2018. aastal.

Samas ei teatud siiani aga, kas tegemist on üleilmse trendiga või on mürgiste vetikaõitsengute intensiivsemaks muutumine probleem vaid USA-s. Nüüd saab uuringu tulemuste põhjal öelda, et olukord on üha murettekitavam kõikjal maailmas.

"Mürgised vetikaõitsengud ohustavad joogiveevarusid, põllumajandust, kalastamist, puhkusekohti ja turismi," selgitas Carnegie instituudi teadur Jeff Ho. Tema sõnul ulatub kõige selle tulemusel tekkiv kahju ainuüksi Ameerika Ühendriikides aastas umbes nelja miljardi USA dollarini. Seda, kui suur võiks olla kahju üleilmselt, ei tea aga keegi.

Ja andmed näitavad, et üleilmselt on vetikaõitsengute mõju aina kasvamas. "Me leidsime, et suve keskel tõusis vetikaõitsengute intentsiivsus 2/3 järvedest, kuid vähenes vaid kuues järves," ütles uurimuse teine autor, NASA teadlane Anna Michalak. 30 aastase perioodi jooksul Landsat 5 satelliidi abiga kogutud andmete põhjal vaadeldi 71 suurt järve, mis asuvad 33 eri riigis. "Kõik see näitab, et vetikaõitsengud muutuvad üha levinumaks ja intensiivsemaks," sõnas Michalak.

Seotud lood:

Kuigi vetikaõitsengute sagenemise ja tugevnemise trend on selgelt välja joonistunud, on teadlaste sõnul palju erinevaid põhjuseid, miks nii on ning enamasti olenevad need konkreetsest järvest. Töös toodi välja, et oma süü on nii väetiste väärkasutamisel, sadememustrite muutumisel kui ka kliimamuutustel. Väetised annavad õitsenguid põhjustavale fütoplanktonile vohamiseks toiteaineid, muutunud keskkonnatingimused soosivad samuti nende üha suurenevat kasvu.

Teadlaste uurimistöö tulemused avaldati teadusajakirjas Nature.