Rohutirtse saab praadida, suitsutada, röstida või siis kasutada toitude kaunistamiseks või tekstuuri muutmiseks. Neist saab teha valgulisandeid või jahu. Lõunamaades on erinevate putukate söömine üpriski tavaline. Näiteks Bangkoki tänavatel võib igaüks osta taignasse rullitud rohutirtse või siis Ugandas tehakse neist erilisi maiuspalasid vihmaperioodiks.

Ka läänes püütakse toidumaailma trendidega kaasas käia. Näiteks USAs, Oaxaca linna noobilimates restoranides pakutakse putukaid lapikleival ja kevadrullides või siis peenestatuna tortilla lisandina.

Kuidas need putukad siis maitsevad? Kui rohutirtse üksikult süüa, siis on neid täitsa mõnus krõmpsutada. Suurema koguse manustamine vajab kindlasti ehk pisut harjumist. Ehk võiks taldrikutäie rohutirtsude söömist võrrelda kotitäie koorimata päevalilleseemnete söömisega. Putukad ise on maitsetud, kuid erinevad restoranid lisavad neist tehtud roogadele rohkelt küüslauku, soola, laimi, vürtse jne. Lõpptulemus on hõrk ja meeldiv.

Kuna tegemist on väga valgurikka toiduga, siis on mitmed teadlased arvamusel, et rohutirtsudest saab meie n-ö tuleviku toit. Neid saab lihtsalt, jätkusuutlikult ja kiirelt kasvatada ning see võib saadagi tulevikus määravaks, miks ka meie laiuskraadidel hakatakse putuktoitu üha enam ja enam tootma. On üsna tõenäoline, et juba mõne aasta pärast võib kotlet hamburgeri vahel koosneda mitte sealihast, vaid ritsikajahust.