Tõlkes kaduma läinud ehk Ida-Euroopa elanike empaatiavõime polegi nii kehv
Uurimuse juhtivautor nimetab ERR Novaatorile antud intervjuus riikide paremusjärjestusele keskendumist lühinägelikuks ning rõhutab, et kõigi uuringusse kaasatud riikide empaatiatase ületab oluliselt keskmist.
Vaid uuringut kajastavast pressiteatest lähtudes näib olevate Ida-Euroopa seis tõepoolest meeleheitlik – 63 riigist koosneva ''empaatia-edetabeli'' viimase kümne riigi seast leiab Ida-Euroopa riike seitse. Eestist jäävad tahapoole vaid Venezuela ja Leedu, andes alust pealkirjadel nagu "USA ülikool pani maailma maad elanike empaatiavõime järgi ritta, Eesti on peaaegu viimane".
Kuigi vormilt on tegu korrektse pealkirjaga, maalib see uuringu sisust väära pildi.
Lisaks, "ausalt öeldes oleme kolleegidega pettunud, et valdav enamik meedia tähelepanust koondub just üldisele n-ö paremusjärjestusele. Kui inimesed oleksid sellesse põhjalikumalt süüvinud, oleks nad kohe märganud, et järjestuse kui sellise põhjal ei saa eriti midagi öelda," nentis William Chopik, uurimuse juhtivautor. Mõneti oli see aga oodatav -- inimesed tahavad oma stereotüüpidele kinnitust saada ja end naabritega võrrelda.
Michigani osariigiülikooli sotsiaalpsühholoog ise pidas hoopis olulisemaks järeldust, et empaatiatase näib seonduvat kõikjal üldise õnnelikkuse taseme, enesehinnangu, prosotsiaalse käitumise, kollektivismi ja kohusetundega. ''Tulemused viitavad, et riiklikul tasandil inimeste heaolu parandades võib olla võimalik muuta inimesi empaatilisemaks ja teiste suhtes osavõtlikumaks,'' laiendas Chopik.
Loe edasi siit
