Tillukesed mandrikujundajad: kui Maal puuduks elu, poleks siin ehk ka kontinente!

 (9)
Tillukesed mandrikujundajad: kui Maal puuduks elu, poleks siin ehk ka kontinente!
Foto: Wikimedia Commons

Viimasel ajal on palju kirjutatud kliimamuutusest ja inimtegevuse mõjust Maa atmosfäärile.

Inimesed pole aga ainsad elusolendid Maal ning üks värske teadustöö, mille raames uuriti, kui suurel määral elusorganismid tegelikult oma elukeskkonda kujundavad, on jõudnud järeldusele, et kui Maal poleks elu, poleks siin võib-olla ka kontinente.

Tuleb välja, et mandrilaamade tektoonikat mõjutavate tegurite hulgas on elusorganismidel oluline koht. Eriti tugevat mõju kivimitele avaldavad bakterid ja samblikud.

Samblikud niisutavad kive pidevalt, tehes neid pehmemaks ja muredamaks. Bakterite tekitatud happed mõjuvad samamoodi.

Selleks ajaks, kui suur osa Maa pinnast on "sukeldunud" (subdutseerunud) tagasi vahevöösse, on selle ülesehitus tegelikult nõrgestatud määral, mis teeb võimalikuks ainese sulamise tavalisest madalamal temperatuuril.

Sügaval planeedi koores vabaneb nõrgestatud kivimitest neisse ladestunud vesi, mis hakkab murendama ja sulatama ümbritsevaid kivimeid.

Kui selliselt nõrgestatud kivimid muutuvad magmaks ja vulkaanide kaudu maapinnale purskuvad, püsivad need kauem vedelana ja voolavad kaugemale, kattes varasemast suurema osa planeedist uue maismaaga, mida muidu poleks tekkida saanud.

Kuna sellised protsessid vältavad aastatuhandeid, pole neid võimalik jälgida palja silmaga. Sellepärast programmisidki Berliinis tegutseva Saksamaa aero- ja kosmonautikakeskuse planetaaruuringute instituudi teadlased hüpoteesi testimiseks raalmudeli.

Seotud lood:

Arvutite abil simuleeriti kaht eri Maad nelja miljardi aasta pikkuse perioodi vältel. Ühel neist vohas mitmekesine ökosüsteem, teisel elu puudus.

Hämmastaval kombel kattus elusorganismidele koduks olev planeet viimaks umbes 40 protsendi ulatuses mandritega. Elutul Maal tekkisid aga vaid väikesed saared, mis ei katnud virtuaalplaneedi pinnast rohkem kui viis protsenti.

Teadlased usuvad, et see teadmine võib hõlbustada maavälise elu otsinguid. Maa-sarnastel planeetidel, kus ka mandrite osakaal on Maaga võrreldav, võivad olla elule koduks suurema tõenäosusega kui peamiselt ookeaniga kaetud planeedid.

Planeetidel, mis Maast suuremal määral erinevad — nagu näiteks nn super-Maadel — võib vabalt olla teistsugune siseehitus.

Igal juhul on maaväliseid eluvorme küttivate teadlaste arsenalis nüüd veel üks tööriist ning ka teadmised meie koduplaneedi kohta on saanud olulist täiendust.