Eelmisel suvel (2018) loendati esimest korda Thamesi jões hüljeste sigimisajal hülgepoegi. Lennukilt tehtud pidid viisid rõõmustava uudiseni - ZSL (Zoological Society of London) teatas, et sealses hülgekoloonias on sündinud 138 poega.

Thamesi jõgi voolab Gloucestershirest Oxfordi ja Londoni kaudu saare idarannikule, kus suubub Põhjamerre. Kuna üheainsa hooaja jooksul loeti jõe suudmes kokku 138 randalhülge poega, võib öelda, et jõe ökosüsteem on taastunud või vähemalt taastumas. Igal juhul on jõe tervislik olukord nüüdseks kaugel eelmise sajandi keskpaigast, mil jõgi kuulutati elutuks.

See oli 1957. aasta, kui London teatas, et lääne-Londonis asuva Richmondi ja jõe suudmes asuva Tilbury vahelisel 65 km pikkuses jõe osas ei nähtud ühtegi kala. Pikad lõigud jõest olid ilma hapnikuta ja seetõttu ei saanud seal ka elu olla. Jõgi kuulutati bioloogiliselt surnuks.

Kui jões ei oleks endiselt elu ja ökosüsteem ei toimiks, ei oleks hülged võimelised neis vetes paljunema. Pojad tähendavad seda, et jões on hüljeste jaoks piisavalt usaldusväärne toiduallikas.

Nüüdseks on ökosüsteem taastunud ning jões ei ole mitte üksnes kasvav hüljeste populatsioon vaid sealt leiab 120 liiki kalu, kahte liiki haisid. Jões elab ka ohustatud liik Euroopa angerjas ning nähtud on pringlit ja delfiine ja aegajalt isegi vaalasid.

ZSL on hülgepopulatsioone jälginud 2013. aastast ning 2017 aasta andmetel elas Thamesi suudmes hinnanguliselt 1104 randalhüljest ja 2406 hallhüljest. Needki andmed kinnitasid hüljeste arvukuse kasvu.

Kuigi hüljeste populatsioon kasvas, ei oldud siiski kindlad, kas hüljeste arvukus kasvas seetõttu, et kohalikud hülged paljunesid või hoopis seetõttu, et nendega liitus sisserändavaid täiskasvanud hülgeid teistest, lagunevatest kolooniatest.

Seetõttu viidigi möödunud suvel läbi esimene laiaulatuslik paljunemise uuring ehk loeti kokku randalite (harbour seals) pojad. Loeti just randalhüljeste poegasid, sest need hakkavad ujuma juba paari tunni jooksul pärast sündimist ja paljunevad seal piirkonnas. Hallhülged seevastu paljunevad mujal ja tulevad hiljem Thamesi jõkke või selle suudmealale toituma.