Terviseamet pole seisukohta muutnud: avalikus ruumis pole maski kandmisel mõtet

 (274)
Maskides turistid.
Maskides turistid.Foto: Andres Putting

Eesti esiviroloog Irja Lutsar soovitab muuta maskide kandmise avalikus ruumis sotsiaalseks normiks, tehnilise järelevalve amet andis täna välja õpetuse kodustes tingimustes maskide valmistamiseks, maskide kõikjal kandmise üleskutse tegi isegi väliskaubandusminister Kaimar Karu – terviseamet aga leiab jätkuvalt ja kindlalt, et nende kaitsevahendite lauskandmisel Eesti avalikus ruumis poleks mingisugust mõtet.

„Tuginedes WHO ja ECDC [Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus-toim.] analüüsidele on ka Terviseamet seisukohal, et haigusnähtudeta inimesel ei ole viiruse ennetamiseks mõtet meditsiinilist kaitsemaski kanda, sest selle efektiivsus ei ole teaduslikult tõestatud – seda ka gripi puhul,“ ütles Fortele terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialist Natalja Rjabinina.

Ta märkis, et rahvarohketes kohtades maskide kandmine võib piirata nakkuse levikut, kuid eelkõige nakkuse kandumist nakatunud inimestelt teistele.

„Kuid lähtuvalt senistest soovitustest peab diagnoositud viirusekandja või koroonaviiruse sümptomitega inimene püsima kodus ja vältima kontakte teistega sõltumata sellest, kas tal on olemas mingi mask või mitte,“ rääkis Rjabinina ja lisas, et hingamisteid peavad kaitsma eelkõige need, kes puutuvad kokku nakatunud või nakkuskahtlusega inimestega, näiteks tervishoiutöötajad, hooldajad ja haigestunud inimeste pereliikmed.

Seotud lood:

Sellised töötajad peaksid WHO ja terviseameti hinnangul olema isikukaitsevahendite nappuse tingimustes olema maskisaajate seas prioriteet.

Samuti tuleks sotsiaalset distantseerumist vaadata kui erinevate meetmete kompleksi (non-pharmacological intervention), mis hõlmab mitte ainult maskide kandmist, vaid ka respiratoorse etiketi ja kätepesu nõuete täitmist.

Mitmed Aasia riigid leiavad, et just maskide lauskandmine on aidanud neil viirusepandeemia seljatada.

Thomas Peter, Reuters / Scanpix

Natlaja Rjabinina leiab, et ei ole võimalik tõestada, et ainuüksi maskide kandmine on põhjuseks modelleeritud epikõvera lamestamisel. „Aasia kogemuse ja tavade eeskujuks toomisel peaks võtma arvesse erinevat elanikkonna tihedust, mis on väga oluline soodustav faktor haiguse epideemiliseks levikuks.“

Tänaste teadmiste juures on COVID-19 piisknakkus, mis levib õhu kaudu suurte piiskadena. Piisad on hingamisteede sekreedi suuremad osised (5-100μm läbimõõdus), mis tekivad siis, kui nakatunud inimene köhib, aevastab. Sellised piisad levivad vaid 1-2 meetri kaugusele.

Sotsiaalne norm, üleskutse, juhised

Samal ajal levib üha sagedamini arvamus, et pole mingisuguseid teaduslikke põhjendusi arvamusel nagu poleks maskide kandmisest poleks mingisugust kasu. Erinevate uuringute kohaselt võib isetehtud mask, sõltuvalt kasutatud materjalist, pidada kinni 30%, tihedama materjali puhul kuni 50% pisikestest osakestest.

Sui Huang/Medium

Valitsuse teadusnõukoja liige, Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi professor Irja Lutsar nentis alles üleeilses nõukoja koosolekul, et koroonaviiruse kriis tõenäoliselt muudab inimeste käitumisnorme.

„Me peame ilmselt õppima Aasia kogemusest kandma rahvarohketes kohtades viiruste leviku tõkestamiseks maske. See võiks muutuda sotsiaalseks normiks, mida ühiskond laiemalt aktsepteerib,“ rääkis Lutsar.

Sama meelt on Tartu Ülikooli mikrobioloogia osakonna professor Reet Mändar.

„Praegu oleme jõudnud olukorda, kus kõige targem on kõiki inimesi käsitleda kui potentsiaalselt nakkusohtlikke. Paljudel viirusekandjatel ei ole haigussümptomeid või on need väga nõrgad. Või ei ole sümptomid jõudnud veel avalduda, aga 1–2 päeva enne nende teket on inimene juba väga nakkusohtlik. Maski kandmine ühiskondlikes ruumides (poes, apteegis, raviasutuses, ühistranspordis) aitab meil haigust vältida,“ ütles Mändar.

Ka väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kaimar Karu, kes eelmise nädala keskpaigast tegeleb eriolukorra juhi Jüri Ratase palvel isikukaitsevahendite tootmisvõimekuse kaardistamisega Eestis, soovitab kõigil tõsiselt kaaluda avalikus kohas viibides maski kandmist.

„Neid inimesi, kes maske vajavad, on palju – nii meditsiinisektoris kui mujal. Eesliinitöötajad, kirjakandjad, poemüüjad jne. Tegelikult võiks me kõik avalikes kohtades (sh kaupluses) viibides maski kanda, kuid kindlasti teha seda õigesti, et kasu asemel kahju ei sünniks,“ rääkis Karu.

TTJA avaldas täna aga lihtsa maskide valmistamisjuhendi eraisikutele ja põhjaliku tootmisjuhendi ettevõtjatele. Need näevad välja järgmised:

Soovitused isetehtud maski valmistamisele

1. Riidemask peab olema õmmeldud mitmekordsest riidest, mis kannatab 60 kraadist pesu ja kuumutamist.
2. Maskiks sobivad muuhulgas näiteks puhastuslappide ja mikrokiududega rätikutes kasutatavad materjalid, tihedam nõude kuivatusrätiku kangas, antimikroobsete omadustega padjapüür.
3. Materjal peab olema selline, millest saab mugavalt läbi hingata.
4. Maski materjal ei tohiks olla liiga jäik vaid naha vastas mugav, sest maski pidev kohendamine vähendab oluliselt maskikandmise efektiivsust.
5. Mask tuleb kinnitada kõrvade taha ning kinnitamiseks kasutada kummipaela või paelu.

Kuidas valmistada mask viie minutiga? Vaata siit

Soovitused isetehtud maski kasutajale

1. Mask peab olema korralikult näo ees nii, et suu ja nina on kaetud.
2. Läbi maski peab olema mugav hingata.
3. Mask ei tohi olla niiske. Niiske mask tuleb välja vahetada, sõltuvalt valitud materjalist 2-3 tunni järel. Pideva kasutamise puhul kulub ühel inimesel keskmiselt päevas 4-5 maski.
4. Kui mask on korra lõua peale tõmmatud, seda on käega korduvalt kohendatud, katsutud või see on niiskeks läinud, tuleb mask välja vahetada.
5. Kasutamise järel tuleb mask panna kinnisesse plastikkotti, panna otse pesumasinasse või visata prügikonteinerisse. Mitte mingil juhul ei tohi kasutatud maski jätta vedelema.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!