Teadlaste hullumeelne idee: jääliustike varisemise saaks peatada kunstlume abiga

 (43)
Teadlaste hullumeelne idee: jääliustike varisemise saaks peatada kunstlume abiga
Antarktika jääFoto: Ian Willis / SWNS

Lääne-Antarktika liustike kokku varisemine on üks kõige suuremaid kliimamuutustega seotud probleeme, millele tähelepanu on juhitud. Värskelt mõtteeksperimendina ilmunud teadusartiklis pakutakse välja, et seda saaks võib-olla takistada, kui sinna tekitada 74 triljonit tonni kunstlund.

Praegused uuringud on näidanud, et liustike varisemine võib toimuda ka juhul kui Pariisi kokkuleppes paika pandud piirid saavutatakse. Selles on süüdi üha soojenev ookeanitemperatuur. "Süsinikuemissioonide vähendamisele ja Pariisi kliimalepete eesmärkide järgimisele ei ole alternatiivi, kuid isegi kui suudame muutused peatada, oleme ka praeguseks teinud juba päris palju kahju," ütles üks uurimusega tegelenud teadlastest, Anders Levermann Gizmodole.

Sarnaseid, liustike sulamise takistamisega seotud mõtteeksperimente on korraldatud ka varem, näiteks on teadlased varem pakkunud, et olukorra võiks lahendada vee alla rajatav kõrgendatud riba, mis takistaks soojal veel jää alla liikumast ja seda õõnestamast. Hetkel kasutati aga kliimamudeleid, et välja selgitada, kuidas lisalumi liustikule mõjuks ning leitigi, et teatud tingimustel võiks see olla päästerõngas.

Seotud lood:

Kui 10 aasta jooksul tuleks aastas piirkonnas maha 10 meetrit lund, oleks see piisav, et piirkonnas kõik kontrolli alla saada. Selle tulemusel tekiks juurde 7400 gigatonni jääd. Kust selline hulk lund tulema peaks, teadlased aga kirjeldada ei oska. Näiteks peaks ühe keskmise suurusega mäekeskuse kunstlumemasinad sellise hulga lume tootmiseks töötama 700 000 aastat. Lisaks võtaks lume tootmine hulgaliselt elektrienergiat, mis omakorda emissioone tõstaks ning seega probleemi hoopis süvendaks.

Teadlased pakuvad välja, et üheks võimaluseks oleks selleks ookeanist vee pumpamine. See tuleks magestada ning hiljem mingil moel lumeks muuta. Selline kava oleks aga veelgi energianõudlikum, uuringu kohaselt läheks ainuüksi pumpamiseks tarvis 12 000 tuulegeneraatorit. Lisaks juhitakse tähelepanu, et suure hulga vee alalt ära pumpamine võib ka sealsetele veesüsteemidele ettearvamatult mõjuda.

Teadlased viitavad oma hullust plaanist rääkides, et selle taga on suutmatus kliimamuutustega hakkama saada. "Ma ei ütle, et meie välja pakutud on praktikas võimalik, kuid selle rakendamine on ühiskonna valik," ütles Levermann. "Inimesed peavad aru saama, et kui me ei taha oma linnadest ilma jääda, peame me midagi tegema. Me lihtsalt pakkusime selleks ühe võimaluse välja," sõnas ta.