Teadlased tegid selgeks, mis tekitab müstilisi „inglijuukseid“

See pole esimene kord, mil teadlased on uurinud, kuidas tekivad nn inglijuuksed või haldjajuuksed (ingl hair ice) — teatud tüüpi härmatis, mida esineb metsas kändudel ja puutüvedel —, kuid nüüd selgitati välja ka konkreetne seeneliik, mille osalusel nähtus tekib.

Uurijad, kes sattusid Šveitsis metsas jalutades inglijuustele, otsustasid lähemalt uurida, kuidas sellised erilised härmatisevormid kujunevad, vahendab Perfect Science.

Nüüd viimaks on teadlased ka välja uurinud, milline seeneliik taolise kujuga härmaniidistikke tekitab. Uurimuse tulemused ilmusid ajakirjas Biogeosciences.

„Kui nägime metsas jalutades esmakordselt inglijuukseid, üllatas meid, kui ilusad need on. Kuna meis tärkas uudishimu, asusime nähtust analüüsima, alustades lihtsatest katsetest — näiteks võtsime härmatist pihku ja lasime sel täielikult sulada,“ selgitas Christian Mätzler Berni ülikoolist.

Esimene teadlane, kes avastas, et nähtust põhjustab hallitusseen, oli Alfred Wegener, keda tuntakse eelkõige mandrite triivi teooria autorina. Šveitsi teadlane Gerhart Wagner ja kolleegid on aga esimesed, kes selgitasid välja, milline seeneliik konkreetselt inglijuuste moodustumisel osaleb ja kuidas täpsemalt see juustesarnaseid konstruktsioone loob.

Uurimuse kohaselt stabiliseerib hallitusseen nimetusega Exidiopsis effusa peenikesi jääkristalle muu hulgas sel moel, et ei lase neil taaskristalliseeruda.

Mätzleri osutusel jäätuvad puude tüved ilma seente osaluseta samal määral kui nende osalusel, kuid ilma seenteta moodustab jää puule tavalise koorikulaadse struktuuri.

Uurimuse raames analüüsisid teadlased inglijuustega kaetud puuproove, mis olid kogutud aastatel 2012–2014 metsadest Saksamaa läänepiirkonnas Brachbachi lähistel.