See sunnib aga teadlaste sõnul küsima, mis ootab kliimamuutuste taamal inimkonda ennast, kirjutab ERR Novaator.

Kokku heitis Kasahstani keskosas vähem kui kolme nädala jooksul 170 000 ruutkilomeetril hinge ligikaudu 200 000 antiloopi.

"See ei olnud esimene ja pole ka ilmselt viimane loomade massihukk, mida ma näen, kuid see oli tõeliselt ebamaine vaatepilt," meenutas Richard Kock, uurimuse juhtivautor ja Londoni veterinaarkolledži teadlane ERR Novaatorile antud intervjuus.

Haiguspuhangu taga oli hemorraagilist septitseemiat põhjustav bakter Pasteurella multocida tüüp B.

Oportunistlikku bakterit kohtab paljude loomaliikide, sh sigade, kariloomade ja kasside hindamisteede pinnal. Tavaliselt suudavad nendega sama eluruumi jagavad bakterid ja organismide immuunsüsteem nende kasvu kontrolli all hoida.

Midagi läks aga 2015. aastal teistmoodi. Bakter tungis kümnete tuhandete loomade maksa, neerudesse ja põrna. Järgnenud nakkusega kaasnenud kõrge palavik ja veremürgitus tegi oma töö.