Aasias asuvat Himaalaja piirkonda on kliimamuutused juba märkimisväärselt ümber vorminud. Vahemikus 2003-2010 tekkis näiteks ainuüksi Indias asuva Sikkimi Himaalaja piirkonnas juurde 85 järve, mis koosnesid liustiku sulamise veest.

Sellised mägijärved on ohtlikud, kuna tekivad võrdlemisi juhuslikult ning võib juhtuda, et osa järvekaldast moodustub moreenist - liivast, kruusast ja väiksematest kivitükkidest koosnevast materjalist. Kuna moreeni hoiab tihti koos jää, võib selle sulamisel tammilaadne kallas ära kaduda ning järves olev vesi välja pääseda.

Just selliseid järvesid Potsdami ülikooli teadlased Georg Veh, Oliver Korup ja Ariane Walz kaardistada tahtsidki. Selleks lõid nad 5,4 miljardit arvutisimulatsiooni, milles kasutati juba kaardistatud järvi ning ka satelliitidelt pärinevat infot. Nii leitigi, et kokku Himaalaja piirkonnas on umbes 5000 järve, mis endast ohtu kujutavad.

Lisaks sellele leiti, et kõige suurema riskiga on need järved, milles vee kogumaht on kõige suurem. Kõige suuremaks riskipiirkonnaks hinnati Himaalaja idaosa, mis asub Pakistani ja India aladel ning on probleemne ka seetõttu, et on maailma kõige tihedama asustusega aladele väga lähedal.

Probleemiks on ka veel see, et India kaks suurimat jõge Indus ja Ganges saavad suure osa oma veest just Himaalaja mäestikust. Juhul, kui piirkonnas toimuks ulatuslikud üleujutused, kanduks valdav osa veest mööda jõesänge edasi, mõjutades suurt hulka Indiast ning paneks ohtu terve hulga inimelusid.