Tartumaa võib juurde saada hulga kaitse all püsielupaikasid

Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud Mägi-piimputke ja ahtalehise kareputke püsielupaikade kaitse alla võtmise ja kaitse-eeskirja kooskõlastamine, mille kohaselt tahetakse võtta kaitse alla I kaitsekategooriasse kuuluvate liikide mägi-piimputke (Peucedanum oreoselinum) ja ahtalehise kareputke (Laserpitium prutenicum) väljaspool kaitsealasid ja hoiualasid asuvad elupaigad Tartumaal.

Looduskaitseseaduse alusel on keskkonnaministril õigus võtta ala püsielupaigana (edaspidi ka PEP) kaitse alla ja kehtestada ala kaitsekord.

Kaitse alla võtmist vajavad I kaitsekategooriasse kuuluvate liikide mägi-piimputke (Peucedanum oreoselinum) üheksa ja ahtalehise kareputke (Laserpitium prutenicum) neli PEPi ning üks mõlema liigi kaitseks loodav PEP. Moodustatavate PEPide ala ei ole varem kaitse all olnud ning need asuvad väljaspool olemasolevaid kaitsealasid.

Vastavalt looduskaitseseadusele on loodusobjekti kaitse alla võtmise eeldused ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus. Mägi-piimputke ja ahtalehise kareputke PEPide kaitse alla võtmise eelduseks on nende liikide haruldus ja ohustatus.

Püsielupaikade maa-ala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele sihtkaitsevööndisse. Püsielupaigas tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid.

Mida tohib ja ei tohi kaitsealla võetud püsielupaigas

See tähendab seda, et püsielupaigas on lubatud inimeste viibimine ning marjade, seente ja muude metsa kõrvalsaaduste varumine; kuni 30 osalejaga rahvaürituse korraldamine; jahipidamine; sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine teedel ning jalgrattaga sõitmine radadel.

Erandkorras võib Keskkonnaameti loal tegeleda olemasoleva maaparandussüsteemi hoiutööde ja veerežiimi taastamisega; rohkem kui 30 osalejaga rahvaürituse korraldamisega; inimese tervisele või varale ohtlike puude eemaldamisega tiheasustuspiirkonnas ja koosluste kujundamisega kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks ja parandamiseks.

Viimase hulgas on ka niitmine igal kolmandal aastal ajavahemikus 15. september kuni 15. juuni teatud tingimusel, et niidetud hein ja raiutud puud eemaldatakse püsielupaigast külmumata pinnase korral kümne päeva jooksul pärast niitmist või raiumist ning puidu kokku- ja väljavedu rasketehnikaga on lubatud vaid külmunud pinnasega või kui pinnas seda võimaldab.

Kaitse alla võetud püsielupaigas aga on keelatud telkimine ja lõkke tegemine, majandustegevus, loodusvarade kasutamine ja uute ehitiste püstitamine, välja arvatud Keskkonnaameti nõusolekul tehnovõrgu rajatise või tootmisotstarbeta rajatise püstitamine püsielupaiga tarbeks või püsielupaigas paikneva kinnistu tarbeks. Ka olemasolevate ehitiste hooldustööd on lubatud.

Kaitse alla võetavad püsielupaigad

Kaitse alla võetakse järgmised mägi-piimputke püsielupaigad Tartu maakonnas:

1) Kiigemäe mägi-piimputke püsielupaik Tartu linnas;
2) Hipodroomi mägi-piimputke püsielupaik Tartu linnas;
3) Ihaste tee mägi-piimputke püsielupaik Tartu linnas;
4) Männimetsa tee mägi-piimputke püsielupaik Tartu linnas;
5) Veibri mägi-piimputke püsielupaik Luunja vallas Veibri külas;
6) Uus-Ihaste mägi-piimputke püsielupaik Tartu linnas;
7) Kasesalu mägi-piimputke püsielupaik Tartu linnas ning Luunja vallas Lohkva külas;
8) Külaaseme mägi-piimputke püsielupaik Elva vallas Külaaseme külas;
9) Männikünka mägi-piimputke püsielupaik Elva vallas Külaaseme külas.

Kaitse alla võetakse järgmised ahtalehise-kareputke püsielupaigad Tartu maakonnas:
1) Lõhmuse ahtalehise kareputke püsielupaik Luunja vallas Kabina külas;
2) Kabina ahtalehise kareputke püsielupaik Luunja vallas Kabina külas;
3) Lohkva ahtalehise kareputke püsielupaik Luunja vallas Lohkva külas;
4) Haaslava ahtalehise kareputke püsielupaik Kastre vallas Haaslava külas.

Ning lisaks võetakse kaitse alla Kruusakivi mägi-piimputke ja ahtalehise kareputke püsielupaik Tartu maakonnas Luunja vallas Kabina külas.

Mägi-piimputk ja ahtalehine karuputk

Eelnõu väga põhjaliku ja kvaliteetse seletuskiri kirjutab, et Mägi-piimputk ja ahtalehine kareputk on haruldased soontaimed, mis on mõlemad arvatud Eesti punases nimestikus nii 2008. aasta ümberteisendatud hindamisel kui ka 2017. aasta, hindamisel väljasuremisohus olevate (EN endangered) liikide kategooriasse.

Punase nimestiku järgi mägi-piimputke arvukus kahaneb ja ahtalehise kareputke arvukus on aastati kõikuv. Ka meist lõuna pool, Lätis, on mõlemad liigid haruldased, ahtalehine kareputk lausa väga haruldane.

Mägipiimputk ja ahtalehine kareputk kasvavad Eestis oma levila põhjapiiril. Mõlemat liiki leidub Eestis vaid Tartu linnas ja selle läheduses mõne üksiku osapopulatsioonina. Mägipiimputke leiukohtade hulk on arvuliselt küll viimastel aastatel suurenenud, kuid leiukohad asuvad siiski kõik samas piirkonnas ja suur hulk registriobjektidest on esindatud vaid mõne isendiga.

Peale selle asub enamik mõlema liigi leiukohtadest tugeva arendussurvega linnaalal ja selle lähedases piirkonnas, kus liike ohustavad maakasutuse muutused ja ehitustegevus. Osa kasvukohti või osapopulatsioone on nimetatud ohutegurite mõjul juba hävinud.

Lisaks mägi-piimputkele ja ahtalehisele kareputkele on kaitse alla võetavad PEPid elupaigaks ka II kaitsekategooria soontaimedele emaputkele (Angelica palustris), aasnelgile (Dianthus superbus), niidu-kuremõõgale (Gladiolus imbricatus) ja harilikule käokullale (Heliochrysum arenarium) ning III kaitsekategooria soontaimedele laialehisele neiuvaibale (Epipactis helleborine), siberi võhumõõgale (Iris sibirica), suurele käopõllele (Listera ovata), kahelehisele käokeelele (Platanthera bifolia), värvi-paskheinale (Serratula tinctoria) ja ahtalehisele ängelheinale (Thalictrum lucidum).

Samas pole nende liikide kaitse-eesmärgiks seadmine eraldi vajalik, kuna eesmärgiks seatavate mägi-piimputke ja ahtalehise kareputke ning nende elupaiga kaitseks kehtestatav kaitsekord tagab ka eespool nimetatud liikide kaitse.

Kaitsekorra väljatöötamisel on lähtutud kaitse-eesmärgiks nimetatud mägi-piimputke ja ahtalehise kareputke ökoloogilistest nõudlustest. Seeläbi tagatakse kaitse kõikidele liikidele, kelle elupaigalised eelistused sarnanevad eesmärgiks nimetatud mägi-piimputke ja ahtalehise kareputke omadega.

Kaitse alla võtmise ekspertiisi (PEPide ekspertiis) käigus hinnati 2013. aastal kõikide teadaolevate mägi-piimputke ja ahtalehise kareputke leiukohtade PEPina kaitse alla võtmise otstarbekust.

Osa ahtalehise kareputke ja mägi-piimputke isendeid kasvab üleminekulistes kooslustes, nagu söödid, metsa- ja teeservad, väikesed metsalagendikud jms, kus keskkonnatingimused on muutunud või muutumas ning kust nende liikide populatsioonid on suktsessiooni käigus või mõne loodusliku või inimtekkelise häiringu tõttu PEPide ekspertiisi andmetel kadunud või kadumas.

Sellised mittejätkusuutlikud, hääbuvad ja juhuslikud (ebatüüpilised) populatsioonid jäetakse eksperdi soovitusel kaitse alla võtmata, kuid eelnevalt loetletud kaitse alla võetavad paigad on kõik kaitse alla võtmist väärt mägi-piimputke ja ahtalehise kareputke PEPid.

Eeltöö on olnud ülipõhjalik

Seda, millise põhjalikkusega on ametnikud tegutsenud näitab iga koha põhjalikum analüüs. Näiteks 14,5 hektari suuruse ja täielikult munitsipaalmaal asuva Kiigemäe mägi-piimputke püsielupaiga kohta on eelnõus kirjutatud nii:

PEP asub Ihaste linnajaos Uus-Ihastes. Alal kasvab kuiva kuni parasniiske veerežiimiga palumets, kus valgustingimused varieeruvad poolvarjulisest kuni varjuliseni üksikute valgusrikaste laikudega.

Metsa liigestavad teed ja rajad, mida ümbruskonna elanikud kasutavad jalgsi liikumiseks ja tervisespordiks. PEPide ekspertiisi järgi on inimeste liikumine PEPis praegusel tasemel liigi levimist pigem soodustav kui häiriv faktor.

PEP hõlmab vanimat teadaolevat ja siiani säilinud mägi-piimputke populatsiooni leviku piirkonda, kusjuures esimesed teated liigi olemasolust selles kandis pärinevad juba 19. sajandist. PEPide ekspertiisis on taimede tihedust alal hinnatud pigem hõredaks (hinnanguliselt 300–400 isendit), kuid tõdetud, et taimed levivad hajusalt peaaegu kogu alal.

PEPi jäävat mägi-piimputke populatsiooni on riiklikult seiratud juba 1995. aastast. Pärast PEPide ekspertiisi valmimist 2013. aasta hilissuvel tehtud inventuuri ning 2015. aasta riikliku seire andmetel (Ihaste 3 seireala) kasvab alal hinnanguliselt kokku ligikaudu 1500 mägi-piimputke isendit.

PEPide ekspertiisi soovitusel korrigeeriti PEPi piiri ja KeA 2013. aasta ettepaneku kohasest kavandatavast PEPist jäeti välja Männimetsa tee 48a katastriüksus.

Välja jäetud ala on PEPide ekspertiisi hinnangul tugevalt inimmõjuline ja prahistatud ega ole mägi-piimputkele sobiv kasvukoht. 2018. aasta välitööde põhjal korrigeeriti ka määruse menetluse algatamisjärgset piiri ning PEPist piiritleti selle suurima lahustüki idaosas välja munitsipaalmaale jääv ala, mille ümberkaudsed eramaade omanikud on kujundanud osaliselt hoonestatud õuealaks ning kust mägi-piimputk on hävinud.

Igatahes on tegemist väga tänuväärse algatusega ning vähemalt Forte toimetuses tahaks selliseid uudiseid rohkem kuulda. Eriti hea meel on selle üle, et keskkonnaministeeriumi ametnikud on teinud imekspandavalt põhjalikku tööd ning eelnõuga kaasaskäiva seletuskirja kvaliteet on selline, mille põhjalikkust võiks võtta eeskujuks kõigis tegemistes!