Tartu Ülikooli botaanikaaia taimenimede eksperiment tõi 20 ettepanekut


BOTAANIKAAED
BOTAANIKAAEDFoto: Raivo Tasso

13.–27. septembrini said kõik huvilised pakkuda nimesid Tartu Ülikooli botaanikaaia taimedele, millel pole veel eestikeelseid nimesid. Huvitavaid nimeettepanekuid ootas 18 taimeliiki. Nimede kogumise eksperiment toimus Teadlaste Öö 2019 raames.

Tartu Ülikooli botaanikaaed tänab kõiki, kes pakkusid taimedele toredaid nimetusi. “Vastuselehti täideti 20, aga mõned neist sisaldasid mitmeid ettepanekuid iga liigi kohta, eriti siis, kui vastajaks oli terve klassitäis õpilasi,” iseloomustas botaanik Kersti Tambets laekunud vastuseid.

“Nimepakkujate hulgas oli nii lasteaialapsi kui kirjandusteadlasi. Kõige suurem üksmeel valitses Hilleria latifolia nime osas: laialehine hilleeria oli kümmekonna pakkuja eelistus,” lisas Tambets.

Märksa mitmekesisemalt inspireeris inimesi Megaskepasma erythrochlamys, punaste õisikutega puu – temale pakuti paarkümmend erinevat nimetust. Samuti said suure hulga erinevaid liigiepiteete hiirelõksupuu ja armasõis. Lõpliku nimevaliku teeb Botaanika terminoloogia komisjon novembrikuus. Tartu Ülikooli botaanikaaia eksperiment on pühendatud eesti keele aastale.

Lõpliku valiku teeb ettepanekute seast botaanika terminoloogia komisjon oma esimesel sügistalvisel koosolekul. Pühendame oma eksperimendi eesti keele aastale,“ rääkis botaanik Kersti Tambets.

Ladinakeelne ehk teaduslik taimenimi on rootsi teadlase Carl von Linnè poolt 1753. aastal kasutusele võetud süsteemi alusel kaheosaline, koosneb perekonnanimest ja lisandsõnast ehk epiteedist. Eestikeelne taimenimi koosneb samuti kahest sõnast, aga perekonnanimi asub tagapool lisandsõna.

Foto: Tartu Ülikooli Botaanikaaed