86 protsenti maakera inimestest elab tänapäeval riikides, mis kulutavad rohkem loodusvarasid kui riikide enda ökosüsteemid toota suudavad. Võrreldes 2000. aastaga on planeet aastase loodusvarade normi ära kulutanud kaks nädalat kiiremini. Videos tutvustatakse probleemi suurimatele raiskajatele ehk Araabia naftašeikidele.

Soome on seejuures erandlik riik, kuna selles riigis toodab loodus seni veel rohkem kui inimesed kulutavad, kõlas Maailma loodusfondi WWF ja sealse keskkonnaministeeriumi teade. Kuid sealsel loodusel on lihtsalt rohkem jaksu, inimesed palju targemini küll ei tarbi. Ökoloogiline jalajälg 6,2, loodusvõimekus (biocapacity) 12,5 nn globaalhektarit elaniku kohta.

2010. aastat puudutavas kokkuvõttes on ka Eesti mingil põhjusel plussi poolel, kuna meie ökoloogiliseks jalajäljeks arvutatakse 7,9, loodusvõimekuseks aga 9,0. Esimest numbrit arvestades oleme ka meie siiski pööraselt pillavad, Eestist suurem ökoloogiline jalajälg on Euroopas vaid Belgial ja Taanil.

Ületarbimine võib esile kutsuda loodusvarude ammendudes maapinna vaesumist, metsaalade vähenemist ja loodusliku mitmekesisuse kahanemist.

Täna, teisipäev, 19. august on seega ametlikult maailma ületarbimispäev (Earth Overshoot Day).

Isegi Araabia Ühendemiraadid teevad juba suuri jõupingutusi, et oma keskkonna koormamist ehk nn ökoloogilist jalajälge vähendada. Ühendemiraatide globaalseks jalajäljeks on 10,7, loodusvõimekuseks 0,9. USA-l vastavalt 8,0 ja 3,9, Hiinal 2,2 ja 1,0, Saksamaal 5,1 ja 1,9, Venemaal 4,4 ja 5,7.