Keskkonnaamet kehtestas hundi esialgseks küttimismahuks 2020/2021. jahiaastal 140 isendit. MTÜ Eesti Suurkiskjad esitas Tallinna Halduskohtule 22. novembril kaebuse põhjendusega, et see küttimismaht on põhjendamatult suur. Ühes kaebusega esitas MTÜ ka esialgse õiguskaitse taotluse, millega palus hundijahi peatada kuni kohtuvaidluse lõppemiseni. Halduskohus rahuldas osaliselt esialgse õiguskaitse taotluse, lubades küttida kõigil ohjamisaladel kuni pool keskkonnaameti määratud küttimismahust, ent selle kohtuotsuse vaidlustas omakorda keskkonnaamet.

„Keskkonnaagentuur on prognoosinud selle aasta hundi pesakondade arvuks 32-34, mis teeb hundi arvukuseks ca 320-340 isendit. Sellises olukorras ei olnud meie hinnangul esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud ega vajalik, sest hundi asurkonda kehtestatud küttimismahuga ohtu ei seata," rääkis keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko.

Ta märkis, et pärast küttimismahu realiseerimist jääks Eestis alles vähemalt 20 hundi pesakonda, mis on kooskõlas ohjamiskavas seatud eesmärgiga säilitada Eestis 15-25 pesakonda.

Ringkonnakohus leidis, et esialgse õiguskaitse jätkuva rakendamise korral saavutaks kaebaja sisuliselt oma eesmärgi juba enne asja sisulist lahendamist, sest asjas tehtava kohtuotsuse jõustumine enne käimasoleva jahiaasta lõppu ei ole tõenäoline.

„Olukorras, kus suurkiskjate kaitset ja ohjamist on juba ligi kümme aastat korraldatud sama tegevuskava alusel ning sellega on tagatud tegevuskavas seatud pesakondade arvukus, ei piisa seatud eesmärkide põhjendatuse kahtluse alla seadmiseks pelgalt väitest, et see ei taga hundi asurkonna soodsat seisundit," ütles Aimar Rakko.

Ka leidis Ringkonnakohus, et Halduskohus ja kaebaja on omistanud põhjendamatult määrava tähenduse asjaolule, et hundi tegelik arvukus ei ole täpselt teada ja et 20.10.2020 seisuga oli kindlalt teada üksnes 22 hundi pesakonna ehk ca 220 isendi olemasolu. Kohus järeldas, et kuna hinnang liigi arvukusele tugineb prognoosil, mis lähtub muu hulgas pikaajalistest seireandmetest. Seega ei saa järeldada, et küttimismahu kehtestamine ei tugine teaduspõhistele andmetele.

Keskkonnaamet kehtestab küttimismahu tuginedes küttimisstatistikale, ruutloendusele, jahimeeste hinnangule hundi arvukuse kohta, ulukivaatlustele, ulukikahjustustele ja infole kütitud isendite kohta.