Kogu projekti maksumus on üle 15 miljoni euro ning bussid jäävad biometaani kasutama vähemalt järgneva seitsme aasta jooksul. Lisaks Tallinnale sõidab selle aasta algusest Tartus 64 bussi biometaaniga ning möödunud aasta novembrist 11 Pärnu linnalähiliinide oma. Samuti kasutavad juba 2018. aasta kevadest 18 Pärnu linnaliinibussi rohegaasi.

„Tegemist on kahtlemata märkimisväärse edusammuga. Seitse aastat tagasi, mil KIK biometaani teemadega alustas, tundus kõik see utoopiana ning teemasse uskujaid ülemäära palju polnud. Küsiti, kuidas saab Eestis sõnnikust toota autokütust," sõnas keskkonnainvesteeringute keskuse juhataja Andrus Treier.

Nüüd sõidab Treieri sõnul Eestis ühistranspordiliinidel pea 200 biogaasibussi ning rajatud on kümme tanklat. „Samuti oleme toetanud ühte tootjat - Viljandimaal Koksveres Siimani biometaanijaama," märkis Treier ja lisas, et praeguseks on tegemist juba osaliselt turutingimustel toimiva ahelaga, kuhu tootjaid järjest lisandub.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler Timo Tatar sõnas, et rohegaas on üks selline kodumaine kütus, mis aitab transpordi rohepöörde kõrval kaasa ka teiste Eesti sektorite arengule.

„Nii loome uusi töökohti ning aitame kaasa kohaliku majanduse arengule, seda eriti just maapiirkondades, kus paikneb rohegaasi tootmiseks vajalik ressurss," ütleb Tatar.

KIKi toetuste ja teenuste osakonna juht Antti Toomingu sõnul aitab Tallinna projekt ühe aasta jooksul vähendada naftast sõltuvust ligikaudu 2,86 miljonit liitrit ning seetõttu jääb õhku paiskamata diiselkütuse CO₂ aastane heitkogus - ca 7392 tonni.

Tartu, Pärnu ja Tallinna projektidega väheneb CO2 emissioon umbes 28 tuhat tonni CO2 ekvivalendi võrra aastas. See vastab umbes 7900 keskmise läbisõiduga sõiduauto aastasele CO2 heitele.

Biogaas ehk biometaan on anaeroobse kääritamise teel saadud taastuvkütus, mis oma omadustelt on võrdne maagaasiga.