Täielikust õnnest on puudu 1,200,000,000,000 puud

 (31)
Täielikust õnnest on puudu 1,200,000,000,000 puud
Illegaalse kaevandamise tõttu keemiliselt hävitatud metsAFP

Juba lasteaias räägitakse, et metsad on head ja toodavad hapnikku. Mingil põhjusel aga peavad inimesed täiskasvanuna kõige keerukamaid plaane koduplaneedi päästmiseks, selmet väga lihtne, jätkusuutlik ja isegi majanduslikult kasulik maakera päästmise vahend korralikult kasutusele võtta. Vaja oleks lihtsalt triljon … puud.

Olemasolevad lahendused kahvatuvad

Tom Crowther on kliimamuutustega tegelev ökoloog Šveitsi ülikoolis ETH Zurich. Neli aastat tagasi arvutas ta välja, et maakeral kasvab umbes kolm triljonit puud. See number on palju kõrgem senisest NASA poolt antud hinnangust - 400 miljardit.

Nüüd on Growtheri meeskond välja arvutanud, et maakeral on ruumi veel 1,2 triljonile puule. Samuti leiti uuringus, et nende istutamisest oleks väga palju kasu ka atmosfäärist süsihappegaasi sidumisel. C02 on aga peamine kliimamuutuse vedur.

Meetmete edetabel kui inimkonna häbiplekk

“See hulk süsihappegaasi, mille saaks 1,2 triljoni puu istutamisega tagasi süsinikuks muuta oleks palju suurem kui mistahes paremuselt järgmine lahendus kliimasoojenemise vastu võidelda.

Aitaks isegi see, kui puid ei istutata juurde, aga lastakse neil lihtsalt kasvada,” vahendas CNN Tom Crowtheri sõnu.

Seotud lood:

Kuna uuring on hetkel ülevaatamisel enne avaldamist ajakirjas Science, ei saa Crother täpseid numbreid välja käia selle kohta, kui palju süsihappegaasi selline kogus puid suudaks täpselt siduda.

Küll aga saab võrdluseks vaadata “Project Drawdown” poolt välja toodud numbreid. Nimetatu on ühing, mis koostab süsihappegaasi keskkonnast kõrvaldamise meetmete tõhususe edetabelit.

Selles nimekirjas on praegu number üks kliimamuutuse peatamise vedur see, et tuleks saada kontrolli alla külmikutest ja konditsioneeridest vabanevad kasvuhoonegaasid.

Aastaid tagasi olid konditsioneerid ja külmkapid süüdi osoonikihi hävinemises: sest CFC ja HCFC nimeline sodi nendes seadmetes kippus lekkima ja sõi osoonikihti.

Aastal 1987 Montreali Protokolliga need ained keelati, aga tulemus oli mõneti räästa alla lükkamise sarnane. Nimelt HFC, mis on peamine osooninärijate asendus, säästab küll osoonikihti, aga aine on kuni 9000 korda "tõhusam" kasvuhoonegaas, kui süsihappegaas.

Seega, osooni näriv aine asendati atmosfääri kütva ainega, aga ainete sattumine atmosfääri on ikka kontrolli alt väljas.

Ainuüksi külmikute ja konditsioneeride lekkimise kontrolli alla saamisega saaks vähendada atmosfäärist kasvuhoonegaase umbes 90 miljardi tonni võrra aastaks 2050.

Puude mõju on palju suurem kui võiks arvata

Growtheri sõnul ületaks 1,2 miljardi puu istutamise positiivne mõju “oluliselt” senise esikohaomaniku säästunumbri.

Et arvud oleksid pareminimõistetavas kontekstis: inimkonna globaalne süsihappegaasi emissioon on umbes 37 miljardit tonni aastas.

Isegi lasteaialapse jaoks on loogiline, et rohkem puid ja vähem idioote päästaks nii maakera, kliima kui ka meid ennast.

Küll aga ei ole see tegelikult nii lihtne - suvaline rabelemine võib tekitada rohkem kahju kui kasu. Kuigi maakeral on veel ruumi umbes triljonile puule, tuleb neid istutada mõtestatult!

Üks Crowtheri töödes jumet nägev organisatsioon on noorte poolt juhitud PFTP - Plant for the Planet (istuta planeedi heaks), mille kampaania “Triljon Puud” (Trillion Tree) kutsub üles puid istutama just sel eesmärgil, et maakera päästa.

Kampaania juured leiab juba aastast 2006, kui ÜRO algatas kampaania “Miljard Puud” (Billion Tree), mis hiljem anti üle PFTP-le, mis varsti tõstis ka puude istutamise ambitsiooni kõrgemale. Põhjuseid tõstmisele leiab Crowtheri uurimistööst.

Projekti raames on tänaseks juba istutatud ligi 15 miljardit puud, ka erinevad valitsused on abiks olnud. Sealhulgas on õla alla pannud India valitsus, mis on istutanud enam kui kaks miljardit puud ettevõtmise raames.

“Ma arvan, et triljon puud on realistlik eesmärk,” ütleb PFTP juht Sagar Aryal. “Asi pole selles, et ettevõtmiseks poleks maailmas piisavalt raha. Valitsused üksi ehk ei saa piisavalt ära teha, aga kui teha koostööd erasektoriga, on asi tehtav.”

Taasta metsa seal, kus seda vaja on

Crowther on PFTP teaduslik nõunik ja jagab organisatsioonile informatsiooni selle kohta, kus oleks kõige parem puid istutada. Mehe sõnul on kõik tema tiimi poolt leitud "metsastamiskõlbulikud" alad need, mille inimtegevus on hävitanud, mitte aga põllumajanduse või linnade kasutuses maa.

“Nendes piirkondades on põllumajandus maha jäetud või metsad maha võetud, hävinenud ala seisab niisama,” selgitas ta.

Et kliimamuudatustega edukalt võidelda, on tähtis, et metsa taasistutataks õigesse kohta.

Näiteks Põhja-Euroopas võib suurem hulk puid vähendada lumelt tagasi maailmaruumi peegelduva soojuse ja valguse hulka ning seetõttu hoopiski suurendada globaalset soojenemist.

Joseph Veldman, Texase A&M Ülikoolist, ütles CNNile, et kuigi metsade hävinemine mängib rolli süsiniku sidumisel, “Pole vähimatki kahtlust, et super-agressiivsed puude istutamise üritused ilma ajaloolist ökosüsteemi arvesse võtmata, on halb investeering.”

Tema sõnul on mõned varasemad metsade taastamise projektid sihtinud just rohumaid ja savanne, mis on eraldi ökosüsteemid ja mängivad oma rolli süsiniku salvestamisel.

Erinevad metsastuskavad istutavad tihti eksootilisi puid nagu erinevad männilised ja eukalüpt. Need on aga väga tuleohtlikud ja omavad ka majanduslikku väärtust puiduna ning tselluloosi allikana.

See viib lõpptulemusena sinnani, et suure hurraaga istutatakse hulk puid, aga nende puude poolt atmosfäärist seotud süsihappegaas vallandub taas metsatulekahjus või siis raie tõttu - inimeseloom on juba kord selline, et kui midagi saab rahaks teha, siis seda ka tehakse.

Puude istutamine ei ole kiire kliima remontimise viis. Võtab 30 kuni 40 aastat, et puud saavutaksid kasvades oma täieliku potentsiaali süsinikusalvestina. Palju kiirem kasu oleks metsade hävitamise lõpetamine. Crowtheri sõnul võetakse maakeral maha umbes 15 miljardit puud aastas.

Töö käib, puid tuleb!

Sellises kolossaalses mõõtkavas puude istutamine ei ole lihtne, kuid sellega juba tegeletakse. Erinevad probleemid on seotud näiteks maa omandiküsimustega ning õigusega puid sinna istutada ja hooldada.

Austraalia valitsus on teatanud, et nad istutavad miljard puud aastaks 2030.

Samuti töötatab Great Green Wall selle kallal, et peatada Sahara kõrbe levimine, taastatades 100 miljonil hektaril hävinenud mets.

ÜRO toetatud “Bonn Challenge” plaanib aastaks 2030 globaalselt taastada metsa 350 miljonil hektaril.

Kui kõik kliimamuutuse vastasel marssimisel osalenud panustaksid ka puude istutamisse, oleks see juba väga suur asi.

Aga probleem näibki olevat selles, et kliimamuutusesse suhtutakse kui kellegi teise probleemi.