Vast tuntuim traditsioonilise meditsiini ohver on ninasarvik. Sarvest jahvatatud pulber peaks mitmes Aasia riigis kehtivate tõekspidamiste kohaselt aitama palaviku, reuma, peavalude, toidumürgituse ja veel mitme muu asja vastu. Tegelikult võiks haige inimene sama hästi enda ravimiseks oma küüsi või juukseid näsida, kuna nii need kui ninasarviku sarv koosnevad samast ainest - keratiinist.

Aasias muidugi keegi juukseid ei näri. Vastupidi: näiteks Hiinas on viimastel aastatel tekkinud maksevõimeline keskklass, kes endale üha sagedamini sarvejahu lubada saab. Selle mõjud loodusele on otsesed. Kaitsealuste ninasarvikute küttimisjuhtumite arv tõusis selle kümnendi alguses hüppeliselt - seda illustreerib Forbesi graafik aastast 2014.

Tööeesleid pole enam kuskilt võtta

Ninasarvikud pole ainsad, kelle põli rahvameditsiini tõttu täbarasse seisu on sattunud. Nüüd on neile viimasel paaril aastal lisandunud eeslid, kelle nahkade järgi on hiinlaste nõudlus lausa plahvatuslikult tõusnud. Nahkadele omistatakse ravitoimet, mis on mõnel pool, näiteks Põhja-Nigeerias tekitanud paraja kriisi - tööloomi pole enam kusagilt võtta. Eeslite hinnad on tublisti tõusnud ja loomad toimetatakse tööle rakendamise asemel hoopis riigi lõunaossa, kus nende liha pistetakse nahka (seda müüakse turgudel ka loomaliha pähe) ja nahad müüakse hiinlastele. Kapjadest valmistatakse jalatseid, kontidest taldrikuid.

Phys.org on probleemi reportaaži vormis kirjeldanud ja märgib loos, et Nigeeria eeslikriisi raskendab veel seegi, et mitmed teised Aafrika riigid (välja on toodud Niger, Botswana, Senegal, Mali, Burkina Faso ja Gambia) on eesliekspordi ära keelanud või seda piiranud. Zimbabwes peatati hiljuti ühe eratapamaja ehitamine, mis oli mõeldud just eeslite tapmiseks. Etioopias pandi riigi ainus eeslitapamaja kinni.

Ühest nahast saadakse kilo želatiini

Kokkuostetud eeslinahad viiakse Hiinasse, kus neid leotatakse ja hautatakse. Tulemusena saadakse nahkadest želatiini, mida hiina keeles nimetatakse ejiaoks. Seda müüakse kuivatatud tükkidena, mida sulatatakse näiteks erinevate ravijookide sisse. Saaduse kilohind on 330 eurot ja eeslinahasaadus aitab hiinlaste arust tugevdada kogu keha, töötades eriti hästi näiteks kehvveresuse puhul.

Kamakas eeslinahaželatiini.
Briti eeslikaitseorgani Donkey Sanctuary liige Simon Pope ütles phys.orgile, et Hiina-suunalise eeslikaubanduse mahtu on võimatu hinnata. Ühest nahast saab kilo ejiaod ja seda, kui palju nahku aastas kasutatakse, ei tea keegi. Donkey Sanctuary teatel on plahvatuslik nõudluse tõus viinud ka selleni, et mitmel pool maailmas on hakatud eesleid varastama.

Hiinas on turuniši liidriks ettevõte nimega Dong-E E-Jiao, mille kasum mullu oli 250 miljonit eurot. Aastal 2014 töötlesid nad umbes 700 000 eeslinahka.

Kõnekas on seegi, et eeslite arv Hiinas kohapeal oli 90ndail 11 miljonit, aastaks 2013 langes see aga kuue miljonit peale. Kogu riigis toodetakse aastas 5000 tonni ejiaod, milleks China Daily teatel kulub umbes neli miljonit nahka.