Suurt Hiina müüri kosmosest ei näe, küll aga on näha see peaaegu täiuslik ring

 (26)
Suurt Hiina müüri kosmosest ei näe, küll aga on näha see peaaegu täiuslik ring
Uus-Meremaa põhjasaarel on suur "nibu"Google Earth ekraanitõmmis

Üks levinud müüt räägib, et Suur Hiina müür on nii võimas ehitis, et seda on kosmosestki näha. Eks võib vaielda selle üle, mida täpselt tähendab kosmos selle müüdi kontekstis, aga üldiselt on see müüt selgelt murtud. Küll aga on Maa pinnal üks osaliselt inimtekkeline, peaaegu täiusliku kujuga ring, mida on ka kosmosest üsna hästi näha. Kosmosest vaadatuna või kaardil vahva koha sünnilugu on tegelikult üsna kurb.

Kui natukene süveneda, siis on selge, et väited Hiina Müüri Kuult palja silmaga näha olemisest või isegi madalamale Maa orbiidile paistmisest on täiesti arutud.

Hiina müür on kümmekond meetrit lai ehk kitsam kui tuhanded kiirteed üle kogu maailma, lisaks on müüri värv ja selle ümbrus sellised, et ehitise vaatlemiseks kosmosest peab korralikult pingutama ja abivahendeid kasutama.

Tegelikkus on see, et Kuult vaadatuna ei ole mitte ükski inimese poolt ehitatud objekt palja silmaga nähtav. Madalamalt orbiidilt on ilma abivahenditeta näha linnad, aga mitte üksikud ehitised.

Siiski on üks inimese käejälg nii suur, et see on kosmosesse näha teistest paremini. Rikutud mõtlemisega inimestele paistab kogu moodustis ülevalt vaadates nagu oleks saare nurgas üks nibu.

Sarnasus nibuga on imekspandav, kuid tegelikult on see lihtsalt metsapiir tulemäe ümber. Uus-Meremaal asuva Taranaki-nimelise vulkaani ümber joonistub Maa pinnale ligi kahekümne kilomeetrise läbimõõduga, peaaegu täiuslikult ümargune tumeroheline ring, mille keskel troonib lumevalge vulkaani tipp.

Seotud lood:

Kuigi ülaltvaates ringikujulisi moodustisi tekib põldudele näiteks kastmissüsteemidest, on sedavõrd suures mõõtkavas peaaegu täiuslikud ringikujulised moodustised meie planeedil haruldased.

See tumeroheline ring on ürgmets. Taranaki vulkaani ümber loodi rahvuspark, kus saare ürgloodus on säilinud sellisena, nagu see oli 700 aastat tagasi enne esimeste inimeste tulekut saarele. Tol ajal oli saar kaetud tiheda ja lopsaka metsaga.

Aastasadade jooksul, ja eriti viimase paarisaja aastaga, on inimesed saareriigi metsad maha raiunud, et teha ruumi karjamaadele ja põldudele, kuid Taranaki-mäe ümbrus on jäänud tänu rahvuspargile puutumatuks.

Seega on tulemäe tipu ümber laiuv tumeroheline ring loodus, mis on säilinud sellisena, nagu see võiks olla ilma inimkonna hävitustööta. Satelliidipiltidelt nähtav, metsa ümbritsev heledam roheline ala on põllud ja karjamaad, kus loodusele enam ruumi ei ole.

Natuke lähemale suumides on selgelt näha põldude ja karjamaade piirjooned Google Earth ekraanitõmmis

Mis võiks illustreerida paremini inimese kui planeedi parasiidi laastamistööd?

Ning illustreerida sedagi, kui palju maad vajab oma tegevuseks inimene - rahvuspargi piir on määratletud kaugusega selle äärmiselt sümmeetrilise tulemäe tipust ning maaharijad ongi muutnud põldudeks ja karjamaadeks praktiliselt iga saadaoleva ja kasutuskõlbliku sentimeetri ümbritsevast maast.

Kui kauaks seda kaunist rohelust on, ei ole teada, sest Taranaki on aktiivne vulkaan, mis on pursanud keskeltläbi 90 aasta tagant. Nüüd on möödunud viimasest vulkaanipurskest juba 150 aastat, mistõttu on vulkaanipurske tõenäosus iga päevaga suurem.

Loo mäest ja rahvuspargist rääkis oma Youtube-videos Tom Scott.

Metsakonverents 2019