Suurem süsihappegaasi hulk atmosfääris on pannud taimed otsustavalt tegutsema

 (17)
Suurem süsihappegaasi hulk atmosfääris on pannud taimed otsustavalt tegutsema
Taimed on kliimasoojenemise vastu usinalt tööle hakanudUku Tampere

Võibolla ei olegi kõik veel kadunud! Hiljutine uuring näitab, et taimed on hakanud töötama selle nimel, et aeglustada inimkonna poolt tekitatud kliimamuutusi ja seovad atmosfäärist senisest rohkem süsihappegaasi. Isegi rohkem, kui seda õhku paisatakse.

Oleme vahendanud otsatult lugusid ja uudiseid sellest, kuidas süsihappegaasi hulk atmosfääris ei ole veel kunagi olnud nii suur ning maakera on hävingu kursil. Kliimakriis ja kliimamuutus tulevad söögi alla ja söögi peale.

Süsihappegaasi suuremast kontsentratsioonist tingitud globaalne kliimasoojenemine ei ole hädaorg mitte ainult inimestele - põud, kuumus, metsatulekahjud põhjustab taimedele vähemalt sama palju stressi ning kerkivad temperatuurid vähendavad ka taimede produktiivsust.

"Boonusena" tuleb biosfääril tegeleda veel ka inimeste probleemiga - inimene tahab puid maha võtta ja taimi arutus koguses pintslisse pista, aga mitte see pole tänase loo mõte.

Õnneks näib, et inimkond on vaikselt aru saanud, et asi on tuksis ning vaja on tegutseda. Kuid nagu selgub, ei ole ainult inimkond asunud iseendi poolt tekitatud kriisi lahendama.

Kuigi kliima soojenemine mõjub keskkonnale laastavalt, on süsihappegaas samal ajal taimede jaoks väga oluline - ilma selleta ei toimiks fotosüntees nii nagu see praegu toimib. Süsihappegaas stimuleerib lehtedes toimuvat fotosünteesi ja mõjutab taime veekasutuse efektiivsust. Mida rohkem süsihappegaasi, seda "stimuleeritum" on fotosüntees, ütlevad teadlased.

Seotud lood:

Viimase sajandi jooksul kasvanud atmosfääri süsihappegaasi hulk ja soojenenud kliima on andnud teadlastele võimaluse jälgida ja mõõta maapinna biosfääri reaktsioone muutuvale keskkonnale ja ka muutuvale süsihappegaasi kontsentratsioonile ning mitte kõik tulemused ei ole masendavad.

Hiljuti James Cooki Ülikoolis tehtud uuring näitas, et maal olevad taimed seovad praegu atmosfäärist rohkem süsihappegaasi, kui seda paiskub atmosfääri tulekahjude, komposteerumise, taimede hingamise ja ka inimtegevuse emissioonide kaudu.

Koostöös Austraalia ja Prantsusmaa teadlastega mõõtsid James Cooki Ülikooli teadlased kui tugev on biosfääri reaktsioon kasvavale CO2 hulgale.

Leiti, et industriaalajastu algusest kuni tänaseni on fotosüntees kasvanud peaaegu konstantses proportsioonis atmosfääri süsihappegaasi taseme tõusuga.

Teisisõnu - taimed on vastavalt süsihappegaasi kontsentratsiooni tõusmisele ja kliima soojenemisele hakanud "üha efektiivsemalt tööle," et aeglustada inimtegevusest tingitud kliimamuutust.

Kuigi CO2 kasv on kaasa toonud ka fotosünteesi kasvu ja tulevikustsenaarium selles osas on justkui helgem, on mündil siiski ka teine pool. Kliima muutused on kaasa toonud kuumalainete, põudade ja tormide hulga kasvu ning nende jõudude vastu taimed ei saa.

Samuti on globaalsete muutuste mõju erinevates regioonides erinev - selge on see, et kõrgete laiuskraadide ökosüsteemides kasvatab soojenev kliima nii vegetatsiooniperioodi pikkust kui ka lehestiku pindala.

Troopilistel aladel on olukord teistsugune - süsihappegaasiga "väetamine" elavdab fotosünteesi, aga samas teevad kasvavad temperatuurid palju kurja. Nende jõudude vastu taimestik ei saa.

Metsakonverents 2019