2000. aastal elas sellel 9104-ruutkilomeetrisel saarel 3,8 miljonit inimest, nüüd 3,5 miljonit. Saar on andnud peavarju ka ligemale 100 000 põgenikule Dominikaani Vabariigist. Väljaspool saart (ehk USA-s) elab aga juba kokku 4,9 miljonit Puerto Ricolt pärit inimest.

Saare poliitiline staatus on siiani debati all, aga iseseisvust nõudis tunamullusel referendumil vaid 5,5 protsenti elanikest. Kuna neil on 1917. aastast ka USA kodakondsus, pole puertoriikolaste väljarännule olulisi takistusi.

Väljaränne USA-sse on kestnud juba aastakümneid, alates suures ulatuses kohe pärast sõda, tippajaks oli 1950-1960, kui välja rändas 470 000 inimest. 1960-1970 lahkus veel 214 000 inimest, aga pärast seda on saare majandus siiski oluliselt tugevnenud, väljarändajad ka kõiki kontakte kodusaarega ei katkesta.

1970-1980 rändas saarelt välja 65 000 inimest rohkem kui naasis, 1980-1999 oli väljarännu numbriks 126 000, 1990-2000 111 000 inimest.

Saarel on aga kaelas ka 70 miljardi dollariline võlakoorem. SKT elaniku kohta on 34 527 dollarit (võrdluseks Eestil 23 213), kuid 41 protsenti elanikest elab allpool vaesuspiiri. Küsitlused viitavad, et isegi 1,5 miljonit elanikku oleks valmis USA-st paremat elu otsima minema.