Suur sula: aasta 100 esimest päeva tõid Alaskal 28 kuumarekordit

USA põhjapoolseim osariik Alaska vaevleb uskumatult sooja ilma käes. Temperatuur on plussis, jääteed sulavad ning kahjuks on ka esimesi hukkunuid, vahendab The Washington Post.

Utqiagvikis asuvas teadusjaamas töötava Bryan Thomase sõnul on USA kõige kiiremini soojenevas osariigis nii mitmeidki märke, mis näitavad, et asjad on korrast ära. Näiteks on jaama süsihappegaasimõõtja näit 420 osakest miljoni kohta. See on pea kaks korda rohkem kui ülemaailmne keskmine enne tööstusrevolutsiooni. Tavainimesele ei näita see aga midagi - kuid ka elulisemad näited on olemas.

Alaska ühes suurimas linnas, Fairbanksis esinesid näiteks esmakordselt järjestikused märtsikuu päevad, kus temperatuur ei langenud alla nulli. Selle tagajärjel muutusid nõrgaks aga jääteed - osariigi ühed kõige olulisemad transporditrassid ning autoga läbi jää vajunud ja hukkunud on praeguseks vähemalt viis inimest. Kohalik politsei on küll keelanud inimestel jääle minemast, kuid ka nemad mõistavad, et ega tegelikult mingisuguseid alternatiive tihti ei olegi. Selleks, et ringi liikuda, peavad inimesed lihtsalt eluga riskima.

USA kõige põhjapoolseimas linnas Utqiagvikis, kus ka teadusjaam asub, on kliimaolukord aga veelgi hullem. Selle aasta esimese 100 päeva jooksul püstitati teadusjaamas kuumarekord lausa 28-l päeval. Juba neli aastat jaamas töötanud Thomase sõnul tuleb tihti ette olukordi, kus ta inimesena üllatub, kuid teadlasena teab trendidest juba varem. Näitena toob ta mere ääres oleva rannikujää sulamise - kui tavaliselt sulab see alles suveks, siis sel aastal oli jää juba veebruarikuus kadunud.

Lääne-Alaskas on samuti probleemid jääga - vähenenud on merejää hulk ning kohalikud vaalakütid muretsevad, et nad ei saa nii õhukeselt jäält korralikult jahti pidada. Veelgi enam, jää kadumine toob kaasa ka erosiooni - näiteks Shishmarefi linnakese rannikuala on viimase paarikümne aastaga vähenenud umbes 30 meetri võrra ning hiljuti hääletasid kohalikud elanikud seetõttu selle poolt, et linnapiir merest kaugemale viia.

Thomas on teadusjaamas töötanud juba neli aastat ning tema sõnul on tal küllalt vestlustest, mis seavad kliima soojenemise kahtluse alla. "Ma mõtlen, et okei, kasvuhoonegaaside mõõtmine aitab inimestel mõista, kui palju Päikese energiast atmosfääri jõuab," tõdes Thomas. Reaalsuses on kliimamuutustes kahtlejaid rohkem kui kunagi varem.