"Suur Hollandi Müür" - Afsluitdijk: kaitserajatis kurja ja märja vaenlase vastu põhjast

Sajandeid pidid Madalmaad leppima sellega, et meri neist suuri tükke küljest hammustab. Ühel hetkel sai kannatus otsa. Rajatise nimi on Afsluitdijk, tõlkes sulgemistamm, millega Zuiderzee-nimelisest soolase vee lahest tehti Ijsselmeeri-nimeline mageda veega sisemeri. Ja see tamm peab kaitsma riiki ka ookeanipinna tõusu vastu.

Ametlik nimi Madalmaade kuningriik väljandab kõige tugevamini selle riigi olemust. Ligemale 20 protsenti riigist asub allpool merepinda, ligemale 50 protsenti aga vaevalt meeter üle. Ja nii on riik juba sajandeid pidanud käest andma terveid maalahmakaid, mida üha uued üleujutused esmalt sooks, siis turbarabaks, siis juba mere poolt ära uhutud pinnaseks muutusid. Samal ajal seal maa ka järjekindlalt vajub.

Hollandlased loevad juba kümnete kaupa endiseid asustatud punkte, mille vundamente tasub hakata otsima rannikuesiselt merepõhjalt, kuna hiigelsuured ujutused 12.-16. sajandil on neid jäljetult ära uhtunud, iga kord kümnete tuhandete inimohvrite hinnaga. 17. sajandil hakati ka maad merelt tagasi võtma, kuivendades soostunud alasid, nn poldreid. Ja kuigi nad asuvad endiselt allpool merepinda, muutus poldritel arendatud põllundus väga viljakaks.

Zuiderzee oli eri aegadel vägagi erineva kujuga laht, kuna Põhjamere rannikusaared on olnud mitu korda suuremad ja ridamisi saari on ka ajaloo hämarusse vajunud. Ka nime sai see "Lõunameri" just nende saarte elanikelt. Kuid üheks iseärasuseks oli see, et ka sügavaimas kohas oli ta vaid ligemale viie meetri sügavune. Ja idee ehitada suur tamm, mis võimaldaks seda lahte inimestele tagasi võita on ilmselt sama vana kui ka Madalmaade riik.

Tööd sai 5000 inimest

Zuiderzeewerken (e k Zuiderzee tööd) kujunes suurprojekti nimeks, mis 1932. aastaks viis suure kaitsetammi ehitamiseni, mis selle lahe kaheks lõikas, tekitades sisemerena praegu 1100-ruutkilomeetrise IJsselmeeri ja jättes teisele poolele Waddenzee-nimelise rannikumere saarte ja mandri vahele, mis ulatub Taani rannikuni välja. Afsluitdijk rajati 1927-1933 ja tegemist on 32 kilomeetrit pika, 90 meetrit laia ja 7.25 üle merepinna kerkiva kaitsevalliga, mille peale on rajatud ka Amsterdamist Hamburgi kulgev maantee. See oli ka esimene koht Euroopas, kus katsetati 130 km/h piirkiirust.

19. ja 20. sajandi vahetusel transpordiministriks olnud Cornelis Lely oli projekti suurimaid tagantsurujaid, ja seda meest mäletatakse Hollandis rohkemgi kui mõnd tema aja peaministrit. Ameerika tsiviilinseneride ühing on selle rajatise ka tänase aja seitsme maailmaime hulka arvanud.

1916. aasta oli otsustav, kui järjekordne üleujutus senised kaitserajatised ära lõhkus ja hiigelsuure ala riigist järjekordselt veevangi jättis. Ka maailmasõjast hoolimata panustas Holland just mere vastu kaitsvate rajatiste püstitamisele, oli riik ju juhuslikult sõjast kõrvale jäetud. Esmalt rajati lühem tamm - 2,5-kilomeetrine Amsteldiepdijk - aastail 1920-1924 ja sellega saadud kogemusi kasutati juba ära peamise tammi - 32-kilomeetrise Afsluitdijk - rajamiseks 1927-1932. Tööd sai ligemale 5000 inimest, kokku veeti tammi ehitusele ligemale 37 miljonit tonni kive ja liiva.

28. mail 1932 võis seega Ijsselmeeri sünnipäevaks märkida, kuigi algselt oli ta poolteist korda suurem kui praegu. Tamm avati ametlikult septembris 1933. Järgnevalt kuivendati ära ka ligemale 200 000 hektarit maad senisel merekaldal, mis on võetud intensiivselt põllumajanduse kasutada. Ijselmeer saab siiani vett jõgedest: Zwarte Water u 60 m³/s, Ijssel u 390 m³/s, Eem u 10 m³/s, jne, samas kui kahe lüüsi kaudu voolab sealt vett Põhjamerre kokku u 450 m³/s. Ja uuemal ajal arutatakse, et veepinda selles praegu Lääne-Euroopa suurimas järves tuleks siiski veidike tõsta.

Vahele mahtus küll ka aasta 1940, milj just tammi peal vastu hakanud Hollandi armeeüksused suutsid natsi-Saksa armee edenemise seisma panna, paraku küll vaid riigi kapituleerumisele mõni nädal hiljem.