Suri polaaruurija Vello Park
Eile lahkus nimekas Antarktika-uurija, meteoroloog ja geofüüsik Vello Park. Park on ainus eestlane, kes on Antartika polaaröös talvitunud tervelt neli korda.
Vello Park sündis Tartumaal Koogi külas 26. juulil 1938. aastal. Ta lõpetas Tartu Ülikooli aastal 1965 füüsikuna ning töötas muuhulgas EPA-s, ENSV Teaduste Akadeemia astrofüüsika ja atmosfäärifüüsika instituudis, termofüüsika ja elektrofüüsika instituudis ja mereinstituudis. Vello Park oli ka kolmekordne Baltimaade meister alpinismis ning tegutses pikki aastaid alpinismiinstruktorina. Lisaks oli Park aastaid Polaarklubi presidendi ametis.
Polaarklubi tänane president Andres Tarand ütles Fortele, et Parki võib kahtlemata nimetada kõige kangemaks eestlasest polaaruurijaks läbi aegade. „Arvan küll nii ja selle peale ei tohiks keegi solvuda,“ lausus Tarand. „Ta talvitus Antarktikas muuhulgas raskes sisemaa jaamas Vostokis; see oli Nõukogude Liidu au ja uhkus, et üldse nii karmides tingimustes jaama sai pidada (Vostok paikneb planeedi külmapoolusel, just seal mõõdeti 21. juulil 1983 planeedi kehtiv külmarekord -89.2 °C - Forte).“
Vostokis süttis elektrijaam
Park talvitus Antarktikas kokku neli korda ja seda saavutust pole korranud ükski teine eestlane. Aastail 1972-74 oli ta polaarjaamas Molodjožnaja meteoroloog, aastail 1975-77 ja 1977-79 Mirnõi jaamas aerometeoroloog ja 1981-83 mainitud Vostokis meteoroloog.
Viimasel talvitumisel elas ta üle tuleõnnetuse, kui süttis Vostoki elektrijaam ning jaamas olijad jäid polaaröös kütte ja valguseta. Jaam õnnestus siisk töös hoida ja viis talvitujat – Park nende seas – said hiljem Tööpunalipu ordeni.
„Ta näitas üles suuremat sorti külma verd, sest väga palju aega neil seal miinus 50-60 kraadi juures nikerdada polnud,“ meenutas Tarand juhtumit. „Õnnestus siiski üks abi- või varumootor tööle saada, enne kui käed külmetama hakkasid, ja see oli suurelt jaolt Vello Pargi teene.“
Maaleht on vahendanud Pargi meenutusi, mille kohaselt kipuvad kaheksakümne külmakraadi juures ka silmamunad külmuma ja kui õhutemperatuur kukub alla seitsmekümne külmakraadi, ei saa õues enam vilistada. Metall muutub rabedaks ja diisel hangub.
Seitse tundi krõbedas pakases
Külmapoolusel oli õues keelatud järjest üle kümne minuti töötada, kui temperatuur allpool seda piiri oli, aga pärast tulekahju pidid Park ja teised jaama töötajad 50-60-kraadises pakases töötama seitse tundi järjest. Pikemat Eesti Päevalehe lugu, milles Vello Park Jaanus Piirsalule dramaatilisest juhtumist ja elust jaamas tulekahju järel räägib, saab lugeda siit.
