Supervulkaan - ehk kuidas ajakirjanduslik moesõna teadlased käpuli surus

 (9)
Supervulkaan - ehk kuidas ajakirjanduslik moesõna teadlased käpuli surus
Yellowstone'i suur kanjonWikimedia commons

Keegi inimestest kümnete tuhandete aastate jooksul pole sellist oma silmaga näinud, ka pole supervulkaan just eraldi tüüp vulkaanide seas. Põhimõtteliselt tähistab supervulkaan ju iga vulkaani, mis on purske ajal välja paisanud enam kui tuhat kuupkilomeetrit laavat.

Näiteks 1883. Krakatoa ja 1991. aasta Pinatubo vulkaanipursetega voolas välja vaid ligi kümme kuupkilomeetrit. Mount St Helensist 1980. aastal vaid 1,2 kuupkilomeetrit. Seega, supervulkaani purse peaks olema midagi erakordselt suurt, mida on praeguste väidete kohaselt esinenud ajaloos üksteist korda. Väga kaugel ajaloos.

Igatahes väljaande Wired toimetaja Erik Klemetti on väga kriitiline artiklite suhtes, kus räägitakse supervulkaani pursetest. "Ma loen palju teaduskirjandust. Ilmselt liigagi palju, ja ma kulutan ka palju aega ja sõnu, et harida inimesi, seal kus meedia on läinud valedele radadele, kirjutades eriti vulkaanidest või geoloogiast... Kuid vahel tundub, et olen kaotamas lahingut," kirjutab Klemetti.

Reisikirjaniku leiutatud sõna

Termin supervulkaan ei pärinenud üldse teadlastelt ja alles aastakümneid hiljem murdis populaarmeediast lõpuks teadlaste kõnepruuki. See kõik algab aastast 1925, kui Helen Bridgeman kirjutas reisiloo "Maailma vallutades," kirjeldades päikeseloojangut Indoneesias, ja võrreldes just päikese peegeldust India ookeani pinnalt kui tagurpidi keeratud "supervulkaani."
Seotud lood:

Samal, 1925. aastal oli professor E.T. Hodge Oregoni ülikoolist väitnud, et Oregoni "Kolm õde" on kunagi moodustanud ühise Multnomahi nimelise vulkaani, kasutamata küll ise kordagi sõna "supervulkaan." 1949. aastal kirjutas Howel Williams uue teadustöö Oregoni iidsetest vulkaanidest, samuti vältides sõna supervulkaan, aga tema teost arvustanud F.M. Byers kasutab väljaandes Journal of Geology lõpuks Oregonis seda sõna.

Järgmisena mainitakse sõna supervulkaan 1977. aastal ühe liiga agara Science Newsi ajakirjaniku kirjutises. Ja alles aastal 2000 sai sellest sõnast pidevalt kasutatav moesõna. Ja siingi on supervulkaan mängus pigem meedia või teiste teaduharude esindajate, kui vulkanoloogide sõnavaras.

Kõige käegakatsutavamaks supervulkaani purskeks nimetatakse praegu 74 000 aastat tagasi toimunud Toba vulkaanipurset Sumatral, kuid siin komistatakse kohe takistuse otsa. Väidetakse, et see olevat tapnud ligemale 60 protsenti kogu planeedi inimkonnast, tekitades nn geneetilise pudelikaela. Teadlased vaidlevad vastu, sest ilmneb, et nii ulatuslikku hävingut pole isegi India aladel võimalik täheldada.  On küll palju kokkusattumusi, mis seda teooriat võivad kinnitada, aga enne kui järeldustega edasi minna, on vaja ikka palju põhjalikumat tööd olemasolevate andmetega.

Katastroofiteoreetikud

Supervulkaanist sai väga popp sõna, ning üha enamatesse katastroofiteooriatesse otsiti võimalust seda sisse kirjutada. Kui BBC 2000. aastal ühes oma dokumentaalfilmis seda sõna  reklaaminud poleks, oleks ka ta levik väiksemaks jäänud. 2001. aastal ilmub see sõna laiemale käibele seoses Yellowstone'i kaldeeraga ja alles aasta hiljem läheb käibele geoloogide sõnavaras. Seda toona kasutanud amatöörgeoloog R.B. Trombley osutus küll hiljem petiseks, väidab Wired.com.

Nii sai alles 2004. aasta väljaandest Bulletin of Volcanology alguse vulkaanipursete jagamine teiste seas ka supervulkaanide kategooria alla. Ja nii oli ka populaarmeediast, eriti BBC-st pärinev termin murdnud lõpuks teadusmaailma. Seni olid geoloogid rääkinud kataklüsmilistest, kolossaalsetest või paroksüsmilistest vulkaanipusetest, megapursetest või gigantpursetest.

Supervulkaan ei tähista küll vulkaani liiki, vaid ainult purske tugevust ja seega ei saa seda endiselt eriti teaduslikuks terminiks pidada.

Mis aga puudutab alternatiivmeedia maailmalõpuootusi, mida kord külvatakse kalendrisegaduste, kord teadusmeediast välja rebitud supervulkaaniväidete kaudu, siis teadlastel ei jää üle küll palju muud, kui õlgu kehitada.

Loe veel

Yellowstone ei ole tegelikult elavnemist ilmutanud, kuigi kümne kilomeetri sügavusel midagi pulbitsebki. Mullu Briti kõmumeediast ka Eesti meediasse murdnud müüt Laacher See "supervulkaanist" eiras fakti, et tegemist oli seal kunagi, 12 900 aastat tagasi vaid Pinatubo-mõõtu, supervulkaanidest sada korda nõrgema vulkaanipurskega. Indoneesia Tambora purse 1815. aastal paiskas välja 160 kuupkilomeetrit laavat, ka seda ei anna supervulkaaniks nimetada.

Uus-Meremaale paigutatakse kaks supervulkaanipurset aega 254 000 ja 26 500 aastat tagasi, kuid üleilmseid katastroofe nad ilmselt ei tekitanud. Yellowstone'i paigutub sellise suurusjärgu purse viimati 640 000 aastat tagasi, mujale Põhja-Ameerikasse aga juba miljoneid aastaid tagasi, kui tänaste kontinentide piiridki polnud veel välja kujunenud.

Ühtki "väljasuremissündmust" maailma ajaloos otseselt nendega ei seostata. Rääkimata sellest, et nad pool Põhja-Ameerikat või pool Euroopat pealt paiskaks või laavasse uputaks.

Metsakonverents 2019