Tõepoolest, teadlased arvavad nüüd, et tulevikus võivad terveneda ka inimesed, kes on rahvakeeli „vähki täis“.

Avastati, et kõik vähirakud kannavad endas nii-öelda märgistatud, mittemuutuvaid molekule, mida inimese immunsüsteem „märkab“ ja registreerib. Oluline on, et märgistus jääb immunsüsteemile tuvastatavaks ka siis, kui vähirakk ükskõik kui palju muteerub.

Need mittemuutuvad molekulid on tüübilt antigeenid. Antigeen on kahjulik aine ja kui see organismi satub, reageerib meie immunsüsteem sellele ja hakkab antikehi tootma, mis siis antigeenidega võitlema hakkavad. Antikehad on meie kehades ka praegu olemas, aga neid jääb vähiga lahinguks väheks.

Nagu pole kaht ühesugust lumehelvest ega sõrmejälge, pole ka kaht täpselt ühesugust vähkkasvajat. Uus avastus tähendab aga, et tulevikus võivad arstid haiguse ükskõik millises faasis vaadata, milline on konkreetse kasvaja geneetiline profiil, teha kindlaks tema ainulaadse „märgistuse“ ja siis toota selle iseloomust lähtuvalt miljardeid antikehi, mis siis inimkehasse tagasi haigusega võitlema saadetakse.

Arvatakse, et niimoodi saab olema võimalik võidelda ka vähiga, mis on juba läbi terve keha levinud. Seda just tänu avastusele, et geneetiline märgistus jääb kogu aeg samaks olenemata sellest, kuidas vähk muteerub ja levib.

The Telegraph vahendab, et arstid loodavad esimesi katseid patsientidega teha juba kahe aasta jooksul.

Uuring ilmus ajakirjas Science.