Stonehenge'i naabrusest leiti ka suuremat sorti kiviaegne ühishaud

 (4)

Teadlaste kaardistamisprojekti Stonehenge Hidden Landscapes Project (Stonehenge'i varjatud maastike projekt) raames kasutati kaasaegset tehnoloogiat - maapinda läbi nägevat radarit, kaugnägemistehnikaid ja geofüüsika-analüüsi, ja nii tuli ilmsiks naabrusest veel vähemalt 17 varem märkamata jäänud monumenti või rituaalset objekti.

Eriti äratavad, lisaks pisematele kiviringidele, tähelepanu muinasmonumendi naabrusest leitud matmispaigad, eriti üks pikka kääbast meenutav ühishaud, kuhu puidust sõrestiku vahele oli maetud inimesi tollaseid tavasid järgides, mille osaks oli näiteks liha eemaldamine surnute luudelt.

On oletatud, et see haud võib olla vanem kui Stonehenge kiviring ise, viimase rajamise ajaks on aga raadiosüsinikmeetodi abil saadud u 2400 eKr, ehk ta on vanuselt võrreldav Egiptuse suurte püramiididega.

Kui arvestada, et keltide (sh ka nende religiooni - druiidluse) sisseränd Briti sartele leidis aset alles rauaaja alguses, siis olid Stonehenge ehitajaks kolm varasemat kultuuri: algseks rajajaks põlluharijatest nn Windmill Hilli rahvastik, u 2000 eKr saabusid piirkonda kellpeekri kultuuri esindajaid, u 1500 eKr aga pronksiaja nn Wessexi kultuur, ning u 6. saj eKr saabunud keldid olid juba kolmas laine sisserändajaid, kes sealseid monumente kasutasid. Aga selleks ajaks oli Stonehenge hiilgus juba kaduma hakanud.

Seotud lood:

Stonehenge'i kiviringi naabrusest leiti nüüd ka märke kunagisest maailma suurimast kiviringist - 1,5-kilomeetrise läbimõõduga Durrington Wallsi "superhenge'ist". Rajamise ajal võis olla tegemist kuni kolmemeetriste sammastega monumendiga. Durrington Wallsi asula, mis asus ligi nelja kilomeetri kaugusel Stonehengest, on dateeritud aega u 2600 eKr ja seal võis asuda isegi tuhandest hoonest koosnenud linn, igatahes suurim asula kogu neoliitikumi-aegses Põhja-Euroopas. Maapinnal pole küll tollasest hiilgusest enam palju näha.

Uue kaardistamise tulemuseks saab olema detailseim kaart Stonehenge lähikonnast senini, kajastades seal toimunut 11 000 aasta jooksul (ehk siis alates jääajast) ja avades võimalusi ka hoopis uuteks tõlgendusteks selle kiviaegse monumendi otstarbe kohta.