Alkoholiuuringute juurest pensionile läinud suur veinisõber Poikolainen avaldas veebruaris oma kulu ja kirjadega raamatu „Perfect Drinking and Its Enemies“ („Täiuslik joomine ja selle vaenlased“). Briti ajalehe Daily Mail teatel väidetakse raamatus, et joomine on tervisele kahjulik alles siis, kui kogused ületavad pudeli veini päevas. Ajalehe teatel öeldakse raamatus veel, et mõõdukas alkoholitarbimine on tervislikum kui täiskarsklus, vahendab Iltalehti.

Need seisukohad erinevad üsna palju näiteks Poikolaineni 2009. aastal veebilehel Päihdelinkki.fi esitatud mõõduka tarbimise piiridest. Siis oli arsti arvates mõõdukas alkoholitarbimine meestele umbes kolm klaasitäit päevas ja naistele kaks. Veel 2010. aastal Lääkärilehtis avaldatud artiklis rääkis Poikolainen joomise kahjulikkusest tervisele ning kritiseeris eelmise aasta detsembris ajalehe Helsingin Sanomat arvamusrubriigis Soome alkoholipoliitikat ja oli seda meelt, et alkoholitarbimine vähendab töövõimelisi eluaastaid.

Soome tervise- ja heaoluameti (THL) uurija Pia Mäkelä peab Poikolaineni värskeid seisukohti ühepoolseteks ja vastutustundetuteks tõlgendusteks teaduskirjandusest.

„Poikolaineni raamatut ei saa mingil juhul pidada teaduslikuks üllitiseks. Selle tõlgendused ei läheks mingitest võrdlevatest hinnangutest läbi,“ ütles Mäkelä.

THL-i järgi on alkoholi riskitarbimise piirid viis ühekordset ühikut päevas naistel ja seitse meestel. Nädalas ei tohiks aga naised juua üle 16 ja mehed 24 ühiku. 24 ühikut päevas vastab ligi neljale pudelile veinile, mille joomine regulaarselt suurendab selgelt alkoholi põhjustatud haigustesse, näiteks maksa- ja kõhunäärmepõletikesse haigestumise ohtu.

„Poikolaineni väited põhinevad minu arvates muu hulgas sellisel oletusel, et kuna küsitlustes näitavad inimesed oma alkoholitarbimist väiksemana, võiks uuringutes üsna ohutuks tunnistatud ühikute hulka muretult vastava koefitsiendi võrra suurendada,“ ütles Mäkelä.

Mäkelä sõnul teatakse lugematute uuringute põhjal, et alkoholi mõõdukate tarbijate risk haigestuda südame- ja veresoonkonnahaigustesse on väiksem kui täiskarsklastel.

„Siiski on keeruline tõestada, milline osa sellest erinevusest on seletatav alkoholitarbimise tõelise kaitsva mõjuga ja milline võimalike teiste faktoritega,“ täpsustas Mäkelä.

Valdav osa teadlastest tõlgendab uurimistulemusi nii, et mõõdukal alkoholitarbimisel võib vabalt olla mingisugune kaitsev mõju südame- ja veresoonkonnahaiguste vastu, kuid uurimistulemustele võib olla osaliselt ka muid seletusi, näiteks et täiskarsklased väldivad alkoholitarbimist juba kindlaks tehtud haigestumisriski tõttu või et mõõdukatel tarbijatel on mõni muu ühendav faktor, mis parandab südame tervist.