Koduõde avab ravimikapi ukse ja võtab sellest koogikese. Ta pakib maiuse lahti, asetab taldrikule ja serveerib oma väsinud patsiendile. Too ohkab tülpinult, kui taldriku lähemale tõmbab, kirjutab ajakiri Imeline Teadus.

Käsi teeb kahvlit tõstes põrguvalu ja tükkide neelamiseks kulub mitu katset, kuid ta sööb ära viimase kui raasu. Haige teab, et koogi kanepisisaldus võib edasi lüka­ta järgmise korra, mil teda vaevav polü- ehk hulgiskleroos – sclerosis multiplex – ründab valuliku hoona, põhjustades liigeste nõrkust, lihaskrampe ja naha kõrvetavat torkimist.

Koduabiline läheb edasi oma järgmise haige juurde, kes põeb reumatoidartriiti. Tolle nägu lööb särama, kui talle välja­kirjutatud sigareti suits jõuab kopsudesse ja leevendab liigesevalusid.

Ühe päeva jooksul jõuab koduõde käia paljude patsientide juures, kel on mitmesuguseid hädasid alates iiveldusest kuni Alzheimeri tõveni. Ta aitab neid tablettide, kookide, suupihuste ja sigarettidega, mida ühendab üks omadus – kõik need sisaldavad ravikanepit.

Need lood kirjeldavad haigete külastusi, mida Hollandi ja USA koduõed teevad juba tänapäeval. Igal aastal ulatavad Hollandi apteekrid üle leti tuhandeid kanepit sisaldavaid tabletipurke. Nüüd järgivad mitu riiki Hollandi eeskuju ja vaatavad seadused üle.

Viimati tegi seda Saksamaa, kellest sai uue, tänavu jaanuaris vastuvõetud seadusega üheksas Euroopa riik, kus arstidel on lubatud välja kirjutada meditsiinilist kanepit. Ka Eesti on ravikanepi legaliseerinud, kuid selle hankimise protseduur on väga keeruline.

Värskeimad teadustööd kinnitavad, et sel praegu veel valdavalt keelatud taimel on suur ravipotentsiaal. Kanep võiks ravida meie aja kõige rängemaid haigusi nagu dementsus ja epilepsia. Peagi õpivad teadlased kanepipreparaate tõsiste haiguste raviks kohandama nii, et patsient ei ole pidevas kanepiuimas.

Kanepit, mida tuntakse ka nimetuste hašiš, rohi, ganja ja marihuaana all, teatakse kõige paremini narkootilise ainena. Maailmaorganisatsiooni ÜRO andmetel kasutab kanepit korrapäraselt 200 miljoni inimest üle maakera. Nad suitsetavad, söövad või tarvitavad muul viisil hariliku kanepi Cannabis sativa ja india kanepi Cannabis indica lehti, seemneid, õisi või vaiku.

Nende laialt tuntud kanepiliikide taimede osad sisaldavad molekuli THC, kannabidiooli ja vähemalt 100 muud keemilist ühendit, mis üheskoos mõjudes tekitavad tarvitajale meeldiva heaolutunde.

Seesugusel kanepipruukimisel on aga nii lühi- kui ka pikaajalised kõrvalmõjud. Südame pekslemine, keskendumisraskused, mäluhäired, sõltuvuse kujunemine ja psühhooside esinemine on vaid mõned neist, seetõttu on kanep suures osas maailmas tunnistatud ebaseaduslikuks narkootiliseks aineks.

Siiski on kogu maailma teadlased püüdnud aastaid välja selgitada, kuidas kanep kehas toimuvaid keemilisi protsesse muudab ja miks mõjub see mõne raske haiguse puhul leevendavalt.

Üks suuri läbimurdeid saabus eelmisel aastal, mil teadlased tilgutasid kanepi euforiseerivat molekuli THC Petri tassikesele kantud dementsust põdevatele ajurakkudele.

California Salki bioloogiauuringute instituudi bioloog Dave Schubert uuris tegelikult seda, kuidas Alzheimeri tõve korral peptiid beetaamüloid ajus klombistub ja põhjustab seal surmava põletiku.

Kui ta aga lisas THC-molekule, tegi ta üllatava avastuse. Juba kahe päeva pärast hakkasid amüloid­naastud lahustuma ja põletik rakkudest kadus – kanepimolekul oli hakkama saanud sellega, mida teadlased on aastaid tulutult teha proovinud. See ravis haiged ajurakud surmavast Alzheimeri tõvest terveks.

Kanepis sisalduvate ainete ravipotentsiaalist loe lähemalt septembrikuu Imelisest Teadusest.