Hiiglaslikule naftakontsernile Chevron on antud voli tutvuda rohkem kui saja e-posti kontoga, mis kuuluvad muu hulgas keskkonna-aktivistidele, ajakirjanikele ja juristidele, kes seotud Ecuadoris nafta puurimise keskkonnakahjusid puudutava kohtuvaidlusega, teatas veebivabaduse kaitse sihtasutus EFF (Electronic Frontier Foundation), kirjutab Guardian.

Keskkonnakaitsjate protest

Koostöös inim- ja keskkonnaõiguste eest seisva valitsusvälise organisatsiooniga ERI (EarthRights International) New Yorgi kohtu otsuse vastu sõna võtnud EFF sedastas:

“Pärast aastaid väldanud protsessimist määras Ecuadori kohus Chevronile 17 miljardi dollari suuruse kahjutasunõude Amazonase jõgikonna reostamise eest toksiliste jäätmetega ja vihmametsa märkimisväärse kahjustamise eest. Nõude tasumise asemel kaebas Chevron kohtusse rohkem kui 50 Ecuadori protsessiga seotud inimest, süüdistades neid vandenõus eesmärgiga naftahiidu tüssata. Ühtegi EFF-i või ERI esindatavat isikut pole Chevron kohtusse kaevanud ega väärtegudes süüdistanud.”

Nii EFF kui ka ERI on hoiatanud, et Chevroni esitatud kohtukutsed on mõjunud külma dušina inimestele, kes olid varem valmis naftafirma tegevuse kohta Ecuadoris ja mujal tunnistusi andma.

Juhtumi taustast andis teada uudislehe Common Dreams koosseisuline reporter Lauren McCauley: “Naftagigant nõuab andmeid eesmärgiga klopsida kokku kohtuasi, milles väidetakse, et sellega, kui ettevõttele määrati Ecuadorile kuuluva Amazonase jõe lõigu reostamise ja vihmametsale kirjeldamatult suure kahju tekitamise eest 18,5 miljardi galloni naftatöötlemisjääkidega 18,2 miljardi dollari suurune trahv, langes Chevron vandenõu ohvriks.”

Ecuadorlased pole inimesed?

ERI on avaldanud muret ka seoses asjaoluga, et kohtu eesistuja Lewis Kaplan, keda on süüdistatud eelarvamuste väljendamises Ecuadori elanike ja nende juristide suhtes, esitas antud juhul mõningaid väga üldistavaid ja hämmastavaid väiteid. “Kaplani otsus andis Chevroni ulatuslikule kohtukutsele heakskiidu väidete saatel, mis on sama jahmatavad kui kohtukutse ise,” kirjutab Marissa Vahlsing ERI blogis.

“Kohtunik Kaplani hinnangul ei kaitse ühtegi konto-omanikku USA esimene (sõnavabadust tagav) konstitutsiooniparandus, kuna kontode omanikud pole võimelised tõestama, et nad on USA kodanikud. Mida see lahtiseletatult tähendab? Antud juhul tegutsesid kontode omanikud anonüümselt, mida esimene konstitutsiooniparandus ei keela. Seetõttu ei antud kohtunik Kaplanile mitte mingisugust teavet ei kontode omanike elu- ega sünnikohtade kohta. Seega on mõneti hämmastav, et kohtunik Kaplan eeldas, et kontode omanikud ei ole USA kodanikud. Nii palju kui mina tean, ei ole ükski kohtunik kunagi varem sõnavabadusi puudutava süüdistuse valguses sama eeldanud. Seega peame küsima, mis alustel kohtunik Kaplan sellise eelduse ikkagi tegi.”

Mida iganes te USA esimese konstitutsiooniparandusega tagatud õigustest ka ei arvaks, kaasnevad antud otsusega mõned vägagi murettekitavad tagajärjed nende inimeste jaoks, kes hargmaiste kütusekorporatsioonide keskkonnahävitusliku tegevuse vastu võitlevad.

Sarnane sõda käib ka mujalAustraalias rünnati nii keskkonnakaitsjate rühmitusi kui ka üksikuid keskkonnakaitsjaid avalikku osalemist keelavate strateegiliste kohtuasjade e nn SLAPP-kohtuasjadega (ingl strategic lawsuit against public participation), mille eesmärgiks oli hävitada kogukonna vastupanu kahjulike arendusprojektide suhtes.

Ajalehe San Francisco Chroncile veebiosas SF Gate kommenteeris David R. Barker Chevroni kohtuskäigu-taktikaid järgmiselt:

  • "Taoline agressiivne strateegia on teinud imesid, surunud Chevroni vastased kaitsepositsiooni ja veennud paljusid inimesi, et Ecuadori kohtuasja näol on tegemist pettusega. Suur osa sellest strateegiast rajaneb dokumendil, mille 2008. aastal pani kirja San Francisco nn kriisikommunikatsioonihalduse meister Sam Singer.
  • Singer on teinud muljetavaldavat karjääri, nõustades vastuokslike probleemidega silmitsi seisvaid ettevõtteid, riiklikke ametiasutusi ja valitsusametnikke. (Chronicle’i reporter Heather Knight nimetas mullu ajalehe blogis City Insider Singerit selliseks kriisihalduriks, kes suudab rahva panna kaasa tundma isegi poevargusega vahele jäänud poliitikule.)
  • 2008. aasta oktoobris läkitas ta Chevroni pressiesindajale Kent Robertsonile nelja lehekülje pikkuse memorandumi, milles kirjeldas samme, mida ettevõte peab astuma, kui soovib muuta avalikkuse suhtumist Ecuadori kohtuasjasse.
  • Singer soovitas võtta ründava hoiaku — ettevõte peaks kujutama Ecuadori kohtusüsteemi korrumpeerununa, andes mõista, et antud kohtuasjas esines kohtunike ja hagejate vahel erimeelsusi. Paha ei teeks ka Ecuadori presidendi Rafael Correa vasakpoolsusse kalduvate vaadete rõhutamine. Lisaks soovitas Singer kontsernil hagejaid ja nende juriidilist meeskonda, eriti juhtivat advokaati Steven Donzigerit kohtu kaudu vastu rünnata.”

Praegu paistab küll nii, et Chevron kasutab kohtukutset oma naftapuurimiskavade vastu võitlejate suu sulgemiseks. 

Kohtuasjaga materjalidega on PDF-i kujul võimalik tutvuda siin.