The Guardian vahendab, et Attenboroughi sõnul on üleüldiselt näha lootuse märke, mille üheks väljenduseks on näiteks Pariisi kliimaleping - isegi hoolimata sellest, et USA sellest taganes.

"Ma veedan palju aega oma käsi väänates ja rääkides, kui jube see ikka on, et metsad on minema pühitud, meri saastunud ja mis kõik veel," ütles 91-aastane ekraaniveteran Šotimaal Edinburghis toimunud telefestivalil. "Kuid on lootuse märke. Mul on tunne, et ülemaailmselt - kindlasti Euroopas, kindlasti Hiinas (ja hiinlaste osas poleks me kunagi arvanud, et nad võivad mures olla) - ja kui ma nii öelda võin, siis isegi Ameerikas, kui mr. Trump välja arvata - on inimesi, kes ei aktsepteeri mõtet, et me oleme eksimatud."

Attenborough ütles, et tema meelest on inimeste seas loodusesse suhtumise osas toimunud ülemaailmne hoiakute muutus.

Pariisi kliimaleppes on osaliseks peaaegu 200 riiki ja sellega üritatakse piirata üleilmse keskmise temperatuuri tõusu. Täpsemalt on sihiks hoida keskmine temperatuur industrialiseerimise-eelse perioodi (industrialiseerimise lõppu hinnatakse üldiselt 19. sajandi teise poolde) omast mitte kõrgemal kui 2°C kraadi, ideaalis võiks see olla 1,5°C kraadi kõrgem toonasest.

"Minu arvates on Pariisi kliimalepe näide järjekordsest suurest edusammust," ütles Attenborough. "Ma loodan, et poliitilised jõud, kes selliseid otsuseid vastu võtavad, mis tulevad nende enda riikide majanduste arvelt, teevad seda seepärast, et nad on hakanud aru saama, et see on inimeste soov. Inimesed soovivad loodust kaitsta."

Attenborough lisas, et inimesed teevad loodusele palju kahju, ent kuna kokkupuude loodusega on linnastumise tõttu palju väiksem kui 200 aastat tagasi, siis ei näe suurem osa meist seda, milline see mõju täpselt on. Lisaks sellele ei mõista paljud meist looduses toimuvaid protsesse.