Shinrin-yoku ehk metsakümblus: teaduslikult põhjendatud terviseparandus

 (13)
Shinrin-yoku ehk metsakümblus: teaduslikult põhjendatud terviseparandus
Metsakümblus - metsas jalutamine kübekese teadusegaFoto: Ylle Tampere

Shinrin-yoku ehk metsakümblus on 1980ndatel Jaapanist alguse saanud teaduspõhine teraapiavorm, mille sisu võiks lihtsustatult kokku võtta kui keskendunult looduses viibimise. Shinrin-yoku on jõudsalt levinud üle maailma ning esimest korda ka Viru Folgi keskkonnaprogrammi ametlik osa.

“Teaduspõhine teraapiavorm” kõlab muidugi uhkelt ja samal ajal õõnsalt, sest mitte keegi ei takista kellelgi ise metsa minemast ja seal mõnusalt aega veetmast.

Nii mõtleme meie siin Eestis, metsarahvas, nagu me end nimetame. Mujal maailmas on põlismets enamasti aga haruldus ning sinna minek paljude jaoks erakordne sündmus. Ega’s muidu turistidki siin meie looduses käies aina ahhetaks: “Te olete nii rikkad.” Veel oleme.

Shinrin-yoku’t võiks jaapani keelest otse tõlkida ka kui metsa atmosfääri sisenemist või metsavanni, Eestis on sellele leitud kaunikõlaline vaste “metsakümblus”. Teadlikust metsikus looduses viibimisest on kujunenud üks tervishoiu nurgakive Jaapanis.

Jaapanis ja Lõuna-Koreas on teadlasi, kes on võtnud vaevaks kirjutada metsakümbluse-teemalisi teadustöid, et põhjendada selle positiivset mõju inimese tervisele ja keskkonnale laiemalt.

Euroopaski tehakse viimasel ajal sarnaseid uurimusi järjest rohkem, sest looduse ja inimese lähikontakt on kadumas. Metsakümblus võiks olla üks viise, kuidas seda sidet natukenegi tugevamaks sõlmida.

Seotud lood:

Ning et inimesed teadusesse siiski usuvad: kui tunnustatud Šveitsi instituut kinnitab, et asi on hea, on neid, kes on valmis omal nahal proovima.

Eestis on metsakümblus seni väheteada harrastus, sest loodusega on meil ju asjad hästi ning loodusharidus siiani tasemel, mis võimaldab lehmal ja tammel vahet teha, aga esimesed “spetsialistid”, kes on metsavanne valmis kergeusklikele raske raha eest müüma, on siingi juba kivi alt välja ilmunud.

Metsakümbluse filosoofia

Meie liik arenes välja puude vahel ning savannides, kus mets kohtub rohumaaga. Juba ammusel ajal õppisid meie kehad saama kasu puude väljahingatava värske hapniku ja muude kasulike ühendite sissehingamisest, mis teeb head meie meeleolule, südamele, vaimsele võimekusele, immuunsüsteemile ja muulegi.

Shinrin-yoku on Jaapanis arendatud tehnika, mida eesti keeles nimetame metsakümbluseks. “Metsavanni” võtmiseks tuleb loodusesse minna ja seal päriselt kohal olla.

Näiteks paljajalu kõndimine on üks viis metsakümbluseks. Shinrin_yoku kohta on kirjutatud teadusartikleid ja inimesele selleks võimaluse loomine on Jaapanis riiklikult toetatud.

Metsakümbluse viis sammu

1. Pane ära kõik nutiseadmed, telefon, kaamera, jm segav atribuutika. Riietu kergelt, mugavalt, kihiliselt ja kui ilm on sobiv, kõnni paljajalu.

2. “Et näha rohkem kõnni tuttavaid radu,” on öelnud Fred Jüssi. Vali väike rahulik metsatee, mis sind alati koju toob. Kõnni kiirustamata, vahepeal peatudes. Vaata, nuusuta, katsu, koge.

3. Unusta eelarvamused, ootused, lootused. “Lase vabaks” – kui keha on pinges, ei suuda sa tunnetada end ümbritsevat. Lõpeta ülemõtlemine.

Häälestu vabaks ja mõnusaks olemiseks, et kuuleksid, mida su keha sulle ütleb. Kümbluse käigus võib siit-sealt valutamagi hakata, aga see möödub.

Kui tunned metsas hirmu, mõtle, mis sind ebalevaks teeb: loomad kuulevad inimese lähenemist kaugelt ning liiguvad eest ära.

4. Vali välja üks koht metsas, kus saad rahulikult maha istuda ja kuulatada end ümbritsevat. Hääled, lõhnad, aistingud: kõik, mida tajud, toob sulle hingerahu ja tervise. Jälgi, kuidas linnud ja loomad käituvad, kui saavad aru, et ka sina oled metsas.

5. Kui kümblete mitmekesi, tehke enne jalutuskäiku kokkulepe, et omavahel ei kõnelda enne kui protseduur on lõppenud. Liigutakse vaikselt ja rahulikus tempos, andes kaaslastele aega siin-seal peatuda. Iga kümbleja on isiksus, kelle vajadustega arvestab loodus ja peab arvestama ka teine inimene.

Kuidas see mõjub?

Teadlased on välja uurinud, et piisab isegi 15 minutist metsikus looduses teadlikust viibimisest, et stressitase alaneks ja loovus kasvaks. Siit soovitus “peaga” töötajatele: tehke aeg-ajalt mõtestatud metsapause ja mõte ei jookse enam kinni.

15 minutiga langeb vererõhk, pinge, negatiivsed tunded ning saab leevendust depressioon. Moodsa maailma kirg, lebada “hingearsti” diivanil ei ole sugugi nii efektiivne ravim kui lihtne metsavann.

Unehäirete all kannatavate inimeste puhul on täheldatud sümptomite leevendumist juba mõne kümbluskorra järel.

Mis on selle kõige mõte? Julgus, leida iseendale päriselt aega ja mõista, kes sa oled ning kus on sinu koht looduses. Õnnelikud on need, kes oskavad loodusest jõudu ja tervist ammutada. Nii lihtne see ongi.