Poolpimeda kiskja eluiga on vähemalt 272, võibolla isegi pool tuhat aastat, kirjutab ERR Novaator.

"Atlandi polaarhaid (Somniosus microcephalus) on peetud veidi rumalaks raipesööjaks, kellel pole ookeanides erilist tähtsust, seda nii ökoloogilises kui ka majanduslikus mõttes,'' selgitas haide eluiga lahkava uurimuse juhtivautor Julius Nielsen Kopenhaageni ülikoolist ERR Novaatorile.

Viimastel aastatel on hakatud liigile aga rohkem tähelepanu pöörama kaasnevalt avastusega, et tegu on oma jahimaadel igat avanevat võimalust ära kasutava tippkiskjaga, kes pole oma suguvendadest sugugi mitte vähem verejanuline.

Kasvavale huvi vaatamata pole atlandi polaarhaide uurimine olnud lihtsate killast. "Neist valdav enamik elab Arktikas. Mõõdukama temperatuuriga vetes elutsevad nad jällegi väga sügaval, misläbi on juba pelgalt nende videole püüdmine ja GPS-saatjatega varustamine väga keerukas," selgitas Nielsen.

Oma roll on ka piirkonda iseloomustavatel keskkonnatingimustel. Haiuurija tõi näitena kaks nädalat kestnud ekspeditsiooni, mille vältel oli võimalik n-ö konks vette visata vaid ühel päeval.

Rahalises mõttes päästab teadlasi vaid tihe rahvusvaheline koostöö ja teadusesse soosivalt suhtuvad kalapüügiga tegelevad ettevõtted.

Nii pole ime, et kuigi atlandi polaarhaisid peeti juba varem üheks kõige pikema elueaga selgroogseks, loeti ametlikuks rekordihoidjaks grööni vaala (Balaena mysticetus), kelle eluiga võis kinnitatud andmetel küündida kuni 211 aastani.