Sel talvel tohib Eestis tappa 140 hunti

 (21)
Elistvere loomapargi hunt
Elistvere loomapargi huntFoto: Argo Ingver

Keskkonnaamet andis loa novembrist veebruari lõpuni kestval jahiperioodil tappa Eesti metsades 140 hunti.

Küttimismaht on võrreldes eelnevate aastatega oluliselt suurem. Selle põhjus on ameti teatel hundi arvukuse märkimisväärne suurenemine. Viimased kaks talve on olnud üsna lumevaesed ja selle tõttu on huntide jälitamine ning tabamine olnud raskendatud. Seetõttu ei suudetud 2019. aastal kogu kehtestatud küttimismahtu täita.

Küttimismahtude määramisel võttis Keskkonnaamet aluseks Keskkonnaagentuuri esitatud hundi küttimisettepaneku ning keskkonnaameti kogutud andmed hundi tekitatud kahjustuste kohta.

„Hundil läheb Eestis hästi, toitu on tal metsas piisavalt ning kärntõbi ei ole väga suur probleem. Praeguste vaatlusandmete põhjal on Eestis kindlalt teada 22 hundi pesakonna olemasolu, hinnanguliselt on pesakondi Eestis kuni 32," lausus Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko.

Tema sõnul on eesmärk tagada Mandri-Eestis 20 pesakonna olemasolu koos populatsiooni võimalikult ühtlase jaotumusega hundile sobilike elupaikade vahel.

Sel aastal on Keskkonnaametile teatatud ja registreeritud 237 hundi põhjustatud kahjustusjuhtumit, neist enim toimus Harju, Järva, Rapla, Pärnu ja Viljandi maakonnas. Kui mullu murdsid hundid 477 lammast, siis tänavu on see arv hundijahi alguseks 933 - neist 405 murti Raplamaal. Lisaks on hundid tänavu murdnud 12 veist, 5 kitse ja 30 koera.

Seotud lood:

Seetõttu lubatakse enim hunte küttida Järva (20), Harju (14), Pärnu-Rapla (15) ja Lääne-Viru (15) ohjamisaladel.

Keskkonnaamet

Küttimismahtu korrigeeritakse jahiaja jooksul vastavalt seireandmetele ja kiskjakahjustustele. Mida rohkem edastavad jahimehed vaatlusandmeid, seda paremini saab hundikarja suurust ja juurdekasvu hinnata ning sellest johtuvalt ka jooksvalt täiendavat küttimismahtu määrata.

„Oluline on ka kiskjakahjudest Keskkonnaametile teada anda, sest nii saab vajadusel küttimist juba konkreetsemalt suunata," toonitas Keskkonnaameti jahinduse peaspetsialist Margo Tannik.

Möödunud jahihooajal tohtis Eestis küttida 87 hunti. Nendest kütiti 64 hunti. 2020. aastal on enne jahiaja algust välja antud 16 eriluba huntide küttimiseks Harju, Rapla ja Põlvamaal. Nendest on seni realiseeritud üks luba Harju maakonnas.

Hundijahti on lubatud pidada varitsus- või hiilimisjahina 1. novembrist kuni 28. veebruarini.