See varvas viitab, et vähktõbi on inimkonda saatnud palju-palju kauem kui seni arvatud

 (8)
See varvas viitab, et vähktõbi on inimkonda saatnud palju-palju kauem kui seni arvatud
Foto: Kesk-Lancashire’ ülikool

Värske avastus annab mõista, et vähktõbesid on esinenud kogu meie liigi ajaloo vältel.

Lõuna-Aafrika vabariigist Johannesburgi lähistelt Swartkransi muinsuskaitsealalt leitud eelajalooliste inimeste kivistunud luid uurides avastasid Kesk-Lancashire’ ja Witwatersandi ülikoolide uurijad tõendi ilmselt vanima seni tuvastatud vähktõve esinemise kohta inimese eellasel.

Ajakirjas South African Journal of Science ilmunud uurimus annab mõista, et 1,7 miljoni aasta vanuse vähktõve jäljed leiti inimese eellasliigi esindaja kivistunud varba küljest.

Bioloogilise ja kriminalistilise antropoloogia ekspert Patrick Randolph-Quinney osutusel märkasid uurijad, et fossiilvarba sisekülg, mis oleks pidanud olema õõnes, oli hoopis poolläbipaistev.

Nad uurisid kivistist mikrofookus-röntgentomograafiga ja võrdlesid analüüsi tulemusi teiste vähipatsientide biopsiatega.

Töörühm tuvastas, et tegu on pahaloomulise luukasvajaga, mis saab alguse luudest ja lööb enamasti välja kas põlves või käte või jalgade pikkades luudes.

„Me ei tea, kas selle inimlase tappis vähk või miski muu,“ nentis Randolph-Quinney. „Kindlasti pidi haigus mõjutama tema liikumisvõimet, mistõttu on sama tõenäoline, et ta hukkus mõõkhambulise tiigri lõugade vahel.“

Uurimus annab mõista, et vähktõve päritolu on keerulisem kui seni arvati. Ehkki pahaloomuliste kasvajate valdavuse plahvatuslik kasv on selges seoses nüüdisaegse elu ohtude ja eeldatava eluea pikenemisega, on primaarseid luukasvajaid ilmselt esinenud kogu inimajaloo vältel.