See on maailma väikseim vili (millel on inimkonna käsutuses aga suur tulevik)

 (4)
See on maailma väikseim vili (millel on inimkonna käsutuses aga suur tulevik)
Foto: Wikimedia Commons / Christian Fischer

See rekordiliselt tilluke taim võiks täita nii meie kõhtu kui ka kütusepaake.

Kerajas lemlik (ld Wolffia globosa, ingl Asian watermeal) on imetlusväärne taim, ehkki ei näe peopesal välja palju suurem kärbsemusta-täpist.

See 0,4-0,8 millimeetrise läbimõõduga kribal on kõige väiksem õistaim maailmas.

Lemlik kasvab kiiresti ja vohab mageveekogudes suisa uskumatus tempos. Taim ujub veepinnal, vajamata elus püsimiseks juuri, vart või lehti.

Enamasti paljuneb lemlik mittesugulisel teel, kuid puhkeb vahel harva ka õide. Õitest kasvavad aga maailma kõige väiksemad viljad — neid nimetatakse mõikudeks ehk utriikuliteks.

Lemlikumõikude väiksust arvestades tundub võimatu neid toiduks pruukida, kuid viljad on siiski söödavad, nagu ka kogu ülejäänud taim. Kuidas vilja aga taimest eraldada, on mõistatus, mille lahendamine nõuab vähemalt mikroskoopi ja väga osavaid käsi.

Foto: Wikimedia Commons / Dodo
Seotud lood:

Kagu-Aasias juba kasvatataksegi lemlikuid toiduks. Taim sisaldab väga palju valku ja tänu tormilisele vohamisele nähakse selles potentsiaalset rikkalikku täiendust meie kõigi toidulauale. Kuuldavasti maitseb lemlik umbes samamoodi nagu ürt-allikkress.

Teadlased uurivad ka võimalusi mitmekülgse mikrotaime kasutamiseks energiaallikana. Lemlikust valmistatud biokütuse süsinikubilanss oleks tasakaalus, kuna taim seob atmosfäärist süsinikdioksiidi.

Fosfori ja lämmastiku tasemeid tasakaalustavate omadustega imetaime oleks võimalik kasutada ka veekogude puhastamiseks; lisaks kõigile muudele hüvedele vähendab see arseeni ja kaadmiumi hulka keskkonnas.

Uuritud on ka võimalusi lemliku kasutamiseks toidu- ja biokütuseallikana pikkadel kosmosereisidel.

Söödavad on ka teised lemlikuliigid, aga need ei vääri maailma väiksema vilja (või õistaime) trooni.