Teadlased kirjeldasid oma uuringutulemusi ajakirjas Nature. Ehkki mõte imeravimist, mis kõikide vähitüüpidega hakkama saaks, tundub ulmeline, on nüüd nende sõnul suur samm selle loomise suunas astutud.

Teadlased suutsid ravimi abiga sundida hiirte immuunsüsteemi paljusid erinevaid vähirakke ründama ja hävitama. Pärast edukat katset närilistega testiti ravimit väga väikestes doosides ka kolme inimpatsiendi peal, et näha, kuidas inimkeha ravimit talub ja millised on kõrvalnähud. Kõik kolm reageerisid üldiselt hästi ja kõrvalnähtudena olid neil kerge külmetuse laadsed sümptomid. See pole võrreldav nende kõrvalmõjudega, mis käivad kemoteraapiaga kaasas. Oluline on ka see, et ehkki arstide meelest oli doos nii väike, et sel ei tohtinuks olla mingit raviväärtust, stimuleeris see ikkagi inimeste immunsüsteemi.

Uus ravivõte on arendatud selliselt, et keha võitleb vähiga enda immuunsüsteemi kasutades. Meetod oli järgmine: teadlased paigutasid väikese osakese kasvajale ainuomasest ribonukleiinhappest (RNA) imeväikestesse rasvaosakestesse, mis süstiti seejärel hiirte vereringesse. Pärast seda, kui hiirte organism avastas kasvaja RNA, vallandasid vastavad rakud ühe kemikaali. See omakorda aktiveeris veres rakud, mida kutsutakse t-tappurrakkudeks; nagu nimigi ütleb, on nende ülesanne võidelda viiruste, patogeenide ja kasvajatega. Tulemused olid hämmastavad – pikaajaliselt kopsuvähki põdenud hiired olid 20 päeva hiljem täielikult vähist vabanenud.

Ka need kolm inimest, kelle peal ravimit väga väikestes doosides katsetati, olid kõik ise vähki põdenud või põdemas. Ühel neist vähenes kasvaja õige pisut. Teiselt inimeselt oli hiljuti kasvaja eemaldatud ja seitse kuud hiljem oli ta jätkuvalt täiesti vähivaba. Kolmandal patsiendil oli kaheksa kasvajat nahal ja kopsudes ning pärast ravimi manustamist leiti, et tema olukord on stabiilne.

Kuna erinevate vähitüüpide RNAd on suhteliselt lihtne laboris saada, siis arvavad teadlased, et sarnast tehnikat võiks kasutada kõikide vähitüüpide vastu vaktsiinide loomiseks. Samas hoiatavad nad, et kõik, mis töötab hiirte peal, ei pruugi inimestel täpselt samamoodi toimida. Ent esimeste katsete tulemused on igatahes optimismi sisendavad.