Tšernobõli jaamas toimunud plahvatus on siiani kõige rängem rahuaja tuumakatastroof ajaloos. Tuul kandis 1986. aastal kevadel radioaktiivseid aineid Ukrainast üle Euroopa laiali ning need sadasid vihma ja lumega maapinnale.

Raadio Vaba Euroopa on norra saamide elust ja katastroofi mõjust nende elule teinud mõjusa fotoloo, mida näeb SIIT.

Norras kallas sel kevadel pärast katastroofi kõvasti. Tänu sellele jõudis pinnasesse 700 grammi tseesiumi radioaktiivset isotoopi 137Cs, mis oli jaamas toimunud tuumalõhestumise kõrvalprodukt. See jõudis järvede ja jõgede vetesse ja saastas ka elusloodust, marju ja taimi. Eriti edukalt imendusid radioaktiivsed ained põdrasamblikusse, mis mõningatel perioodidel aastast moodustab põhjapõtrade toidusedelist üheksakümmend protsenti.

Teadlased leidsid juba aastal 1986, et põhjapõdraliha on nii saastunud, et inimesed ei tohi seda süüa. Saamidel ei jäänud muud üle, kui oma karjad metsikusse loodusesse tagasi lasta. Nende kodu, kus nad olid elanud aastatuhandeid loodusega käsikäes, oli ühtäkki muutunud maailma üheks saastatumaks paigaks.

Praegu on tingimused paranenud ja tseesium-137 radioaktiivsuse põhjustatud saastatus poole võrra kahanenud, ent suur osa aeglaselt kasvavast põdrasamblikust on jätkuvalt ebaturvaline. Üle-eelmisel aastal ei pääsenud paljud põhjapõdrad "ülevaatuselt" läbi.

Lisaks radioaktiivsusele kollitab põhjapõtru ka kliima soojenemine. Viimase kümne aasta jooksul on hinnanguliselt umbes 80 000 Arktikas elanud põhjapõtra enneolematute ilmastikuolude tõttu nälga surnud. Aastal 2006 suri 20 000 põhjapõtra ja aastal 2013 suri Venemaa Arktika-osas 61 000 looma. Teadlased kinnitavad, et mõlemad juhtumid olid seotud soojade temperatuuridega. Tänu soojemale ilmastikule oli merejääd vähem, tänu millele esines rohkem vee aurustumist ja õhuniiskus oli kõrgem. See omakorda tähendas palju sagedasemaid ja tihedamaid vihmasadusid. Kui lõpuks talv saabus ja temperatuurid langesid, oli maapind tavalisest oluliselt niiskem ja kattus paksu jääga.

Põhjapõdrad on võimelised küll paari sentimeetri paksuse jää purustama, et selle all olevale taimestikule ligi pääseda, ent neil talvedel oli jää kümne sentimeetri paksune ja põdrad toidule ligi ei pääsenud. Nagu korduvalt teatatud on, on lõppev aasta keskmise temperatuuri poolest registreeritud ilmavaatluste ajaloo kõige soojem, mistõttu võib karta, et sarnane stsenaarium kordub.

Ja nagu sellest kõigest veel vähe oleks - tänavu tabas põhjapõtru ka siberi katku puhang. Taas tänu soojale ilmale, täpsemalt sellele, et ühe nakatunud looma korjus igikeltsast välja sulas. Suri 2500 põtra ja ka üks nakatunud inimene. Venemaa valitsus teatas paar kuud tagasi, et umbes 100 000 põtra, kes patogeeni kannavad, tuleks lihaks teha.