"Roheline" tarbimine maailma ei päästa, tarbijate süüdistamisel võivad olla hukatuslikud tagajärjed

 (169)
"Roheline" tarbimine maailma ei päästa, tarbijate süüdistamisel võivad olla hukatuslikud tagajärjed
Probleemi ulatus ja vajadus lahendada see kiiresti, ei ole tarbijate võimusesShahzaib Akber

Tarbijateadlikkuse kasvatamine ja erinevad keskkonnamärgised toodetel on laialt levinud meetmed jätkusuutliku arengu edendamiseks. Paraku ei ole need piisavad, et keskkonnaprobleemi lahendada. Veelgi hullem - need võivad hoopis progressi takistada. Tarbijaid süüdistades maailma ei päästa, tõdetakse Helsingi ülikooli värskes teadustöös.

Järjest populaarsemaks muutuv roheline mõttelaad ja suhtumine tarbimisse on mõistagi olulised, kuid väitekirja autori Lewis Akenji hinnangul ei ole tarbijate mõjusfääris olevad võimalused piisavad selleks, et midagi reaalselt muuta, vahendas Tekniikka & Talous.

Keskkonnaprobleemid on hoomamatult suuremad ja need tuleb ära lahendada oluliselt kiiremini, kui tarbija poolt rohelisema valiku tegemine tarbimisel.

Ökoloogilist tasakaalu vaadeldakse peamiselt majanduskasvu seisukohast ja probleemide lahendamine lükatakse tarbijate õlule – seejuures ei pöörata aga üldse tähelepanu sellele, kas tarbijail on üldse võimalik suuri ja olulisi faktoreid mõjutada, selgitas Akenji.

Oletus, et keskkonnateadlikud tarbijad võiksid ühiselt avaldada survet tootjatele ja seeläbi muuta kogu majanduse toimimist kestlikumaks, on juba ümber lükatud.

Sellest hoolimata on tarbijateadlikkuse kasvatamine ja toodetel kasutatavad keskkonnamärgised endiselt populaarsed vahendid jätkusuutliku tarbimiskäitumise edendamisel.

Seotud lood:

Akenji hinnangul on põhjuseks asjaolu, et riiklikul tasandil on keskseks eesmärgiks jätkuva majanduskasvu tagamine.

"Kestlik elustiil eeldab aga seda, et inimesed tarbiksid vähem, sest nii väheneks keskkonnakoormus ja piiratud loodusvarade kasutamine jaotub ühtlasemalt," selgitas Akenji.

Samas on majanduse arenguks vaja tarbimist suurendada, sest tarbimine peab üleval riigi majanduslikku kasvu ja sellest omakorda sõltub riigi stabiilsus.

Rohelise tarbimise kattevarjus ei tohi viivitada jõulisemate otsuste tegemisega.

Kui riigivõimu- ja turupõhist rohelist tarbimist suunatakse vaid eesmärgiga hoida majandusareng ja kodumaine tootmine hoogsalt käimas, kõrvaldab "roheline tarbimine" vaid kõige nähtavamad, otsesemad ja kahjulikumad keskkonna- ja sotsiaalprobleemid.

Kuid Akenji hinnangul võib roheline tarbimine olla lausa ohtlik, kui seetõttu viibib tõhusate (ja päriselt vajalike - toim.) lahenduste rakendamine.

”Parem lahendus jätkusuutmatu tarbimise või seda põhjustavate süsteemide poolt
põhjustatud vigade parandamiseks on võtta sihikule suured mõjutajad ning teha põhjalikud
muutused nendes süsteemides, millest inimesed sõltuvad oma erinevate vajaduste
rahuldamisel. Kui soovime elada kestlikult, tuleb mõjutada laiemalt nii kultuuri, majandust,
meediat ja kõike, mis avaldab mõju tarbimismudelitele,” selgitas Akenji.

Metsakonverents 2019