Nimelt on eelnenud aastakümnel kõvasti räägitud riikideühendusest BRIC või BRICS, mis tähendab samade riikide koosseisu kui BASIC, kuid nende juurde on alati arvatud ka Venemaa. Juulis võõrustas Vladimir Putin BRICS-i juba seitsmendat tippkohtumist Venemaal. Ka esimese, 2009. aastal korraldas just Venemaa. 2016. aasta BRICS-i tippkohtumine on kavas Indias.

Kuid nüüd lõi India käed koos kolme muu sõbra, aga mitte Venemaaga. Ja otsest loogilist põhjendust, miks Venemaa just nimelt kliimamuutuse asjus nendest erinevat teed peaks kõndima, ei ole.

Mõnes mõttes ei saa küll BASIC-it äsja sündinuks pidada, esimese ühise avalduse tegid need neli riiki juba 2009. aastal, Kopenhaageni kliimakonverentsi eel.

BRIC oli algelt üldse majandusteadlaste väljamõeldud termin, mille Venemaa kiiresti omaks võttis, sest sellega saadi ligi meelitada neli suurjõudu, keda oli võimalik läänevastase alternatiivina välja käia. Siiani on neist riikidest neljas võimul kommunistid või endised kommunistid, erandiks on demokraatlik India, mis on küll võitnud kõvasti relvastuse alasest koostööst Venemaaga.

Brasiilia president Dilma Rousseff on praegu oma kodumaal tugeva tule all, kuigi on valitud võimule 2018. aastani. Vladimir Putini võimul jätkamiseks algab žongleerimine alles 2018. aastal. Lõuna-Aafrika Jacob Zuma mandaat kestab 2019. aastani. Hiina kommunistliku partei võimul püsimine paistab hetkel igavene. India konservatiivist peaminister Narendra Modi ei pea samuti võimu pärast muretsema enne 2019. aasta valimisi. Rousseffi ametist tagandamine enne 2016. aasta Rio de Janeiro olümpiamänge võiks küll pilti tõsiselt muuta.

Niisiis, kuigi eksisteerib kaks erinevat lühendit BRICS ja BASIC, ei tähenda teine tingimata veel nende klubist Venemaa väljaheitmist. Tööstusriikide ühendus G8 visati küll mullu prügikasti, sest lääne suurriigid ei võinud tunnistada Venemaad Ukraina sõja eest ja kokku tuli vaid G7, ilma Venemaata. Aga omad sõbrad ei ole veel Venemaast lahti öelnud.

Lahkheli paistab olevat pigem selles, et mingitel omadel kaalutlustel on Venemaa löönud käe eurooplastega ja nõuab riikidelt siduvaid kohustusi kliimamuutusega võitlemisel. Hiina on aga suurim süsihappegaasi õhku paiskaja maailmas. Selge on, et ilma Hiina ja USA kaasamiseta ükski otsus ei toimi. Oma tööstustoodangus 1990. aastate alguses kokku kukkunud Venemaal on palju vähem kaotada. Ja Venemaa tahab esitleda end liidri, mitte pidurdajana.