Ebatavalised säilmed pärinevad Inglismaa lõunaosas roomlaste sissetungi eel (umbes aastast 4000 e.m.a. kuni aastal 43 m.a.j.) elanud rahvastikult, selgitas üks väljakaevamiste juhatajaist, Ühendkuningriigis tegutseva Bournemouthi ülikooli arheoloogiateaduskonna vanemlektor Paul Cheetham.

Nähtavasti kaevati augud toiduainete, nt teravilja säilitamiseks eluasemete läheduses. Muistsel rahval polnud nimelt võimalik toitu külmutada, kuid kriidisesse pinnasesse kaevatud augud võisid olla piisavalt jahedateks panipaikadeks.

Enne järgmise sahver-augu kaevamist kasutati üht auku vaid aasta või paari vältel. Paistab, et enne iga augu hülgamist matsid rauaaegse asula inimesed selle põhja mõne kokkutraageldatud karilooma, mõnikord koos lihaga kontidel, tõenäoliselt jumalate soosingu pälvimiseks või neile tänutäheks. Taolised “kimäärid” pandi kokku eri loomade kehaosadest.

Arheoloogid leidsid aukudest mitmesuguseid kokkusobitatud soerdeid. Sageli oli kombineeritud hobuse ja lehma tükke — näiteks leiti hobuse lõualuuga lehmakolju ning groteskset ükssarvikut meenutav hobusekolju, millest turritas välja lehma sarv.

Mõnedest aukudest leiti kalmepanuseid, nt luust kamme ja kudumisvardaid, teistest lamba ja sea jäänuste kombinatsioone ning ohverdatud koerte ja sigade terveid skelette. Ühest august tuli arheoloogide imestuseks välja maharaiutud peaga lambarümp, mille tagumise otsa külge oli kinnitatud lehma pealuu.

Arheoloogid rõhutasid, et sellistesse loomohverdustesse tuleb suhtuda täie tõsidusega. Tõenäoliselt kujutasid lehmad, lambad ja hobused endast nii toonase majanduse alustalasid kui ka väärtuslikku toiduallikat, mistõttu terve sea rituaalne tapmine ja matmine ei saanud olla kergekäeline tegu.

Arheoloogid kaevasid välja ka kondikuhjale näoli maetud naisterahva luustiku. Lõiketäke surnu rangluul annab mõista, et keegi oli tal kõri läbi lõiganud, mistõttu võib arvata, et sarnaselt hübriidelukatele kujutas too naine endast ohverdust või oli osaline mingis muus riituses.

Välja kaevatud asula elanikele pole arheoloogid veel nime omistanud, kuid kaevamiskohta on hakatud tähistama nimetusega Duropolis, mis on tuletatud durotriigide hõimu nimest, kes elasid sealkandis alates umbes aastast 50 e.m.a. kuni roomlaste sissetungi alguseni. Seni pole aga selge, kas keltide hulka kuulunud durotriigid lõimusid hübriidloomalaipu aukudesse ajanud rauaaegse rahvaga või vahetasid nad lihtsalt välja.

Durotriigid osutasid ka mõningast vastupanu roomlaste saabudes aastal 43, kuid aastaks 70 olid nad juba kindlalt alistatud. 2009. aastal käivitatud ühisuurimuse Durotriges Project raames püüavad teadlased ka nende kohta väljakaevamistega välja selgitada nii palju kui võimalik.