Putukad ja linnud muutuvad parvena tegutsedes palju vägevamaks


Putukad ja linnud muutuvad parvena tegutsedes palju vägevamaks
Foto: Wikimedia Commons / Raina Kumra, nyc, USA

Kuldnokaparve hoiavad koos erilised, justkui kiirkaamerate moodi silmad. Miljardid rändtirtsud söövad maa paljaks ja imepisikeste sipelgate suurkolonnid murravad maha madusid.

Kõik need olendid on indiviididena nõrgad, aga hulgakesi koos vallutavad toiduvarusid, tõrjuvad vaenlasi ja panevad aluse uuele põlvkonnale, vahendab ajakiri Imeline Teadus.

Põhja-Ameerika monarhliblikas on üks suuremaid rändureid loomariigis. Sügiseti lendavad kõik liblikad USA idaosast ja Lõuna-Kana­dast talvitumispiirkonda­desse Mehhiko mägimetsades, kus nad maanduvad mitmes kihis puu­tüvedele.

Ühes parves on suure tõenäosusega mitu miljonit isendit, kes paiknevad nii tihedalt koos, et lindudel ja teistel röövloomadel on raske ühte liblikat teisest eristada. Nii tohutus hulgas on igal üksikul liblikal oht röövlooma ohvriks langeda väga väike.

Peale selle annab monarhide kärts hoiatusvärvus soovimatutele huvilistele aegsasti teada, et liblikad sisaldavad mürkaineid, millel ei ole eriti hea maitse. Kevade saabudes liblikavaip laguneb ja monarhid liiguvad jälle põhja poole.

Kuldnokad aga suudavad kiiresti lennata tihedas parves, mis vookleb õhus edasi-tagasi. Säära­se manööverdusvõime annavad lindudele justkui kiirkaamerana töötavad silmad.

Uuringud ja arvutimudelid näitavad, et kuldnokkadel on ülikiire reaktsioon ning et nende silmad ja aju suudavad töödelda palju suurema hulga pilte sekundis kui inimese omad.

Seotud lood:

Teisisõnu on kuldnokal justkui kiirkaamera meie tavalise kaamera asemel. Seda, mida meie näeme ühe liigutusena, tajub kuldnokk üksikvõtete seeriana. Kui röövlind asub rünnakule, reageerib sellele esmalt parve välimine kuldnokk, kelle liigutused levivad välkkiirelt ka teistele kuld­nokkadele.

Nõnda sooritab parv kollektiivse põike­manöövri justkui üks terviklik organism.

Loe Imelise Teaduse jaanuarinumbrist veel näiteid putuka- ja linnuparvede hämmastavatest võimetest.

Metsakonverents 2019