Loogiliselt põhjendamatute hirmude mõju on aga võimalik nende vaidlustamisega järk-järguliselt kärpida, kirjutab ERR teadus.

"Hirm on üldiselt evolutsiooniline asi ja peaks tekkima ohtlikes olukordades, samamoodi ka kõrgusega seonduvalt. /.../ Kui on reaalne oht, siis hirm peab tekkima, selleks, et meie organism mobiliseeritaks põgenema sellest situatsioonist, aga lihtfoobia korral kardab inimene olukorda, kus reaalne oht puudub, see hirm on tema katastroofilistes mõtetes, tema peas," laiendas Kalaus.

"Kõrgusehirm on inimeste hulgas üsna sage hirm, aga väga harva võtavad inimesed sellega tegelemiseks midagi ette, kuna see ei häiri väga," sõnas psühhoterapeut.

Ebameeldivaid olukordi on võimalik tihti vältida. Kõrgusehirmu avaldumiseks ei pea aga aeroakrofoobia all kannatavad inimesed tingimata kõrghoonete katustele ronima.

Loe täisteksti ja vaata videoklippi saidil ERR teadus.