Gary Campbell juhib presidendina ametlikku Loch Nessi koletise fänniklubi ja on pidanud arvet ka "usaldatavate" teadete kohta selle eluka liikumisest. Nüüd väidab ta, et poolteist aastat on Nessie olnud kadunud. "See on väga häiriv uudis ja me ei tea kuhu ta on läinud. Alates sajandivahetusest on teda nähtud järjest vähem, kuid nüüd on esimest korda 90 aasta jooksul, kus teda üldse nähtud ei ole," vahendab Campbelli juttu Liberty Voice.

Fraas "usaldatavad teated" on Loch Nessi koletise kohta küll üle puhutud, sest alates 1933. aastast, kui meedia sellest koletisest üleilmse kuulsuse tegi, on väga palju libateateid ringlemas, samas kui veenvat fotomaterjali pole tuhandete teadete kõrvale siiani esitada. Kas on piltidel näha vaid midagi ebamäärast vees liikumas, või on liikvel ka töödeldud ja võltsitudki fotosid.

Ja seega tuleb arvestada siiski võimalusega, et seda koletist pole olnudki olemas.

Väidetavalt pärinevat esimene teade koletise kohta aastast 565, viitega et koletis olevat ühte meest sealsel järvel rünnanud, ehk ajastust, mida käsitlevad ajalooallikad just kõige usaldusväärsemad ei ole. "Koletis" on täna aga tõeliseks turistidemagnetiks ja hiljuti pidi ka kohalikke laevareise korraldav kapten tunnistama, et "kõige realistlikum foto" Nessiest on vaid tema enda korraldatud lavastus.

George Edwardsi lavastatud "küür" Loch Nessi järves.

Ka kuulsaim foto Loch Nessi koletisest, väidetavalt Londoni günekoloogi Robert Kenneth Wilsoni tehtud 1934. aasta mustvalge "Kirurgi foto" (surgeon's photograph) saurusepeast, mis veest välja paistab, on tõestatult pettus. Ja sellele fotole rajatud teooria plesiosaurusest sealses järves ujumas võib ka maha matta.

1934. aasta fotovõltsing Loch Nessi koletisest.

Niisiis, isegi kui see koletis üldse meediaajastu väljamõeldis ei ole, on nüüd põhjust tema fännidel jälle muretseda, et koletist võibolla enam ei ole.

Loch Ness on iidne 36 kilomeetrit pikk ja sügavaimas kohas 227 meetrit sügav järv Šotimaal, pindalaga 56.4 km2, mille ainsal saarel (Cherry ehk Murdochi saarel) asus 15. sajandil ka keskaegne linnus. Järve veetaseme tõus on teise sealse saare (Koerasaare) tänaseks üle ujutanud.

Järv ise on umbes 10 000 aastat vana, olles tekkinud jääaja taandumisel, kuigi järve säng võiski olla kujunenud miljoneid aastaid tagasi (ehk dinosaurused on sealkandis võibolla ka liikunud). Samas pole eriti usutav, et mitme kilomeetri paksuse liustiku all võinuks jääajal elu püsima jääda.