Vampiirilegendid on eriti laialt levinud
, Albaaniast kuni Transilvaaniani, aga nende levik ei piirdunud selgelt vaid sealsete aladega. Ka Poolas kardeti vampiire, ükspuha kas neid ka tegelikult eksisteeris või mitte.

Arheoloog Slawomir Gorka juhtis väljakaevamisi Lääne-Pommeri linna Kamien Pomorski lähistel, ja sattus hauale, mille panused ei viidanud just tavalisele matusele. Maetul olid ülalõua hambad välja tõmmatud, nende asemel oli talle asetatud suhu kivitükk, jalg teivastatud, justkui takistamaks surnu võimalikku hauast välja ronimist, vahendab CNN portaali kamienskie.info.

Ja see polnud sugugi esimene vampiirihaud Poolast. Mullu juulis leiti Gliwices kaevamistel neli skeletti, kellel oli pea maha raiutud ja põlvede vahele asetatud, samuti vampiirimatuste stiilis. Mõlemad hauad pärinevad 16. sajandist, ehk ajast mil Bram Stokeri Draculast veel kuuldudki ei oldud.  

Poola folkloori kohaselt olevat vampiiridel kombeks süüa oma surnukeha liha ja hauapanuseid, kui nad väidetavalt hauast välja ronivat. See selgitavat ka kivi hammaste vahele panekut, nagu analüüsis Londoni University College'i lektor Titus Hjelm. Ja keskaegses Ida-Euroopas oli hirm vampiiride ees laialt levinud. Samas võidi ka igasuguseid kurjategijaid, kelle pea maha raiuti, matta sihilikult mõnitavalt, jättes tänastele arheoloogidele mulje, nagu tegemist oleks vampiiridega. Kuid Kamien Pomorski haud on igatahes enam kui eriskummaline.

Poola rahvapärimus arvas, et vampiirid sünnivad tavaliste inimestena, probleem tekkivat alles siis kui nad surevad ja maha maetakse. Vampiir ronivat hauast välja ja tulevat tagasi oma pere juurde, väidetavalt suutvat isegi oma leski rasedaks teha, ja tegemist pole sugugi aristokraatlikku päritoluga isikutega. Viimatine teade, et keegi pandi hauda vampiirimatuse stiilis, pärineb Poolas aastast 1913, arheoloogid on selliste haudadega tegelema pidanud juba 1950. aastatest peale.