Paraku tragöödia sellega ei piirdu. Pahatihti ilmnevad samasugused, enamasti ühest oksast algavad sümptomid ka teistel sama puuviljaaia õunapuudel. Seda nuhtlust nimetatakse „õunapuude kiireks kärbumiseks“ (ingl RAD; rapid apple decline).

Ehkki samasuguseid „õunapuukatkusid“ on alates 1980. aastatest esinenud nii USA-s kui ka mujal, täheldas viimatist ja kõige rängemat haiguspuhangut 2013. aastal Pennsylvania osariikliku ülikooli taimepatoloog Kari Peter.

Uurijad üritasid salapärase haiguse levikut takistada mitmesuguste kemikaalidega, kuid kõik katsed luhtusid — ja tõve sümptomid ei kattunud ühegi teadaoleva puid laastava haigustekitajaga.

RAD on ennast ilmutanud nii Ameerika Ühendriikide kesk-, kirde- ja loodealade kui ka Kanada õunakasvatuspiirkondades. Väidetavalt on surmava haiguse tundemärke täheldatud juba kuni 80% Põhja-Carolina osariigi puuviljakasvandustest.

Probleemi teeb eriti keerukaks asjaolu, et see ei paista olevat seotud ühegi kindla teguriga. Mõnikord levivad sümptomid ühelt puult teistele, aga mitte alati. Mõnikord võivad õunapuul ilmneda surmahaiguse tundemärgid, kuid siis selgub, et puul pole viga midagi.

Märtsi alguses ilmunud, tõenäoliselt kõige põhjalikumas RAD-i käsitlevas uurimuses kirjeldavad Cornelli ülikooli taimepatoloog Awais Khan ja tema töörühm mõistatusliku nuhtluse läbi kannatada saanud kasvandustes valitsevaid pinnasetingimusi ja ilmastikuolusid.

Viie aasta jooksul kogutud andmeid hõlmanud uurimus püüdis lahti harutada viiruste, seennakkuste ja bakterikolooniate võimalikke seoseid haigusega. Lõpuks ei leidnud uurijad aga mingisuguseid statistiliselt olulisi erinevuseid terve väljanägemisega ja sümptoomidesse nakatunud puude pinnase- ja ilmastiku-profiilide vahel. Samuti ei seondunud haigusnähud ühegi konkreetse seennakkuse või viirusega.

USA põllumajandusministeeriumi uurijate mullu läbi viidud eraldine uurimus tuvastas neli sündroomiga seonduvat viirust, kuid Khani töörühm väidab, et need ei kujuta endast põhjuslikku tegurit.

Arvestades, et õunad on USA-s kõige menukamad puuviljad, mille kokku nelja miljardi dollarini ulatuva väärtusega saaki kasvatatakse kaubastamiseks 32 osariigis, on teadlastel surmava mõistatuse lahendamisega tuli vägagi takus.