Metaanhappe ehk sipelghappe tootmiseks on plastile vaja lisada vanaadiumist katalüsaatorainet, mis on teadlaste sõnul odav ning keskkonda kuidagi ei kahjusta. Valguse all võtaks metaanhappe tekkimine atmosfääritingimustes kuus päeva.

Metaanhapet kasutatakse säilitusainena, näiteks pritsitakse seda heinale ning see aitab sellel toiteväärtust pikemat aega säilitada. Samuti saab leiab sellele rakendust näiteks tekstiili- ja keemiatööstuses.

"Me oleme võimelised tootma hetkel ookeaneid reostavatest plastidest kasulikke kemikaale. Meie järgmine samm on välja arendada protsess, mis on täielikult süsinikuneutraalne," ütles töörühma juhtinud Soo Han Sen Nanyangi tehnikaülikoolist. Tulevikus on plaanis protsessi tarvis kasutada päris päikesevalgust, mitte tehislikku lahendust, nagu praeguste katsete puhul.

Soo tõdeb aga, et kogu protsessi skaleerimine saab olema keeruline, kuna vaja on rohkem rahalisi vahendeid ning töökäsi. Samuti kasutati lahendust hetkel vaid puhta plasti peal, mitte ei kasutatud protsessi läbi viimiseks jäätmeid, mis sageli koosnevad eri tüüpi plastidest ning on seega keerulisemad käidelda.

Hetkel kasutatakse valdava osa plastide ümbertöötlemiseks fossiilsetest kütustest saadavat elektrienergiat, millel on kahjulik mõju keskkonnale. Vaatamata sellele on aga plastide taastöötlemine siiski oluliselt säästlikum kui uute plastide tootmine.

Hiljuti on Singapuri teadlaste lahendusele sarnastest katsetustest teada andnud ka Rootsis asuva Chalmersi ülikooli teadlased, kes on samuti viidanud, et plastidest saaks kasulikke gaasiühendeid luua, millest siis vastavalt vajadusele kas uusi plaste saaks toota. Seejuures ei kaotaks plastid oma kvaliteeti nagu praeguste ümbertöötlemisprotsesside käigus.