Just Kambodžasse tahetaksegi uut, Sambori-nimelist tammi ehitada, vahendab IFLScience The Guardiani. Briti lehes avaldatud raporti kohaselt tapaks see "sõna otseses mõttes" jõe ära. Raportis öeldakse, et Sambor on tammi jaoks üks kõige halvemaid võimalikke asukohti, sest sinna rajatuna takistaks see maailma kõige ulatuslikumat mageveekalade rännet ning seaks ohtu ka haruldase Irrawaddy delfiini eksistentsi.

Raportit ei avalikustatud

Tammi ja hüdroelektrijaama rajamisest Samborisse hakati esmakordselt rääkima juba 1950. aastatel ja ka looduskaitsjate vastuseis sellele ulatub aastakümnete taha.

Kambodža valitsus tellis aastal 2014 ühelt USA uuringufirmalt analüüsi selle kohta, kuidas tamm, hüdroelektrijaam ja veehoidla jõe käekäigule mõjuksid. Kui raport kolm aastat hiljem valmis sai, ei avalikustatud seda, mistõttu tekkisid kahtlused, et võimu juures olijail on tammi ja jõe staatusega seoses midagi dramaatilist varjata. Nüüd on üks koopia The Guardianini jõudnud ja selgub, et tõesti - koht kui selline oleks erakordselt halb.

Plaanitav tamm, mille rajamise taga seisab ka üks Hiina energiaettevõte, peaks tulema 56 meetri kõrgune ja jõele ehitatav betoonbarjäär 33 km pikkune. Tammi taha peaks tekkima veehoidla, mille pikkus oleks umbes 82 kilomeetrit ja pindala 620 ruutkilomeetrit. Vee alla jääksid suured maa-alad, paljud inimesed peaksid kodudest lahkuma. Tegu on ühe bioloogiliselt kõige mitmekesisema piirkonnaga maailmas, sealsest rohkem elab erinevaid liike vaid Amazonase vihmametsas.

Sambori tammi projekti osas sõlmisid Kambodža ja Lõuna-Hiina elektrivõrguettevõtte aastal 2006 teineteisemõistmise memorandumi, ent üleüldine vastuseis rajatisele sundis hiinlased projektist tagasi tõmbuma. Kuna Kambodžas on krooniline energiapuudus, hinnad on kõrged ja riik sõltub 50% ulatuses impordist, otsustati üle-eelmisel aastal projektiga ikkagi edasi minna, liiatigi oli ülesvoolu Laoses juba kaks vastuolulist tammi tööle hakanud.

Kalad on toiduks kümnetele miljonitele

Suurimaks murelapseks uue tammi ehituse juures on siiski just kalad ja nende ränne. Mekongist püütavatest kaladest toitub kokku umbes 60 miljonit inimest ja Tai, Laose, Vietnami ja Kambodža peale kokku on Mekongi kalatööstuse iga-aastane maht umbes 11 miljardit dollarit. Tööstuse käekäik sõltub aga suuresti sellest, kuidas kalad jões iga-aastaselt üles- ja allavoolu rändavad. Sambori tamm rajataks täpselt rändetee keskele.

„Tamm selles asukohas tapaks sõna otseses mõttes jõe ära,“ kirjutavad lekkinud raporti autorid. „Seda siis, kui tammi ei projekteerita ega hallata jätkusuutlikult. Sambor on sellise suure tammi jaoks halvim võimalik asukoht.“

Kaladele lisaks ohustaks tamm ka üliharuldasi Irrawaddy delfiine, keda elab jões hetkel alla saja. Kunagi asustas liik jõge peaaegu terves selle pikkuses.