Peipsil piiratakse kordades rääbise, koha ja ahvena püüki
Eesti ja Venemaa kalurid saavad järgmisel aastal piirijärvedest püüda koha 520 tonni ja ahvenat 490 tonni riigi kohta. See on koha puhul 400 ja ahvena puhul 690 tonni vähem kui 2020. aastal, leppis kokku Eesti ja Venemaa valitsustevaheline kalapüügikomisjon.
Sel aastal keelati ahvena püük Peipsil juba 2. novembril, mil sai täis 96 protsenti Eesti poolele selleks aastaks eraldatud ahvena lubatud kogusaagist - 1255 tonnist. Koha selle aasta püügikvoot oli 954,25 tonni ja selle kalaliigi püük keelati juba 4. oktoobril.
Vähendatakse ka rääbise väljapüüki, tolle kvoodiks saab olema järgmisel aastal 80 tonni, mis on 90 tonni võrra väiksem kui sel aastal, mil kvoodiks oli 170 tonni.
Teadlaste hinnangul on jätkuvalt heas seisundis aga latika varu, mida on lubatud püüda järgmisel aastal 1165 tonni ehk 180 tonni võrra rohkem kui sel aastal, mil kvoodiks oli 1025 tonni. Viimaste aastate Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve Eesti latikasaagid on olnud järgmised: 2017. aastal 758 tonni, 2018. aastal 664 tonni, 2019. aastal 574 tonni. Sealjuures 2017. aasta saak tähistab Eestile uut rekordit.
„Mõlema riigi teadlaste hinnangul väheneb järgmiseks aastaks kalavaru enamike töönduskalade puhul. Järve tähtsaima töönduskala ehk koha puhul jõuab uus arvestatav põlvkond püügiks sobivasse suurusesse alles kolme aasta pärast, ahven aga kahe aasta pärast," selgitas Eesti delegatsiooni juhtinud keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp püügimahtude vähenemist.
Kohavaru halva seisundi tõttu lepiti tolle kaitseks lisaks kokku, et koha alammõõtu järgmisel aastal põhjanooda ehk mutnikupüügi ajaks ei alandata. Lisaks viivad mõlema riigi teadlased järgmise aasta augustis ja septembris läbi täiendavad teadusuuringud, et leida optimaalne silmasuurus mutnikupüügile, et kohavaru kahjustused oleksid miinimumini viidud.
Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi teadlaste andmetel ei ole kohade eluvõimelisena vabastamine avaveevõrkudest võimalik. Mutniku saakidesse võib sattuda palju väikseid kohasid, mida ei saa eluvõimelisena vabastada, selle tõttu tuleb leida silmasuurus, mis laseb enamuse alamõõdulisest kohast püünisest läbi.
Suurem osa Peipsi ahvenast püütakse samuti välja mutnikuga.
Kohtumisel lepiti kokku ka kasutamata kvootide ülekandmise võimalustes järgmisesse aastasse - jutt käib neljast protsendist, mis jäi välja püüdmata enne selle aasta keelu kehtestamist. Lisaks tavapärasele koha, ahvena, haugi ja latika kvoodi ülekandmise võimalusele lisati Eesti ettepanekul võimalus üle kanda ka püüdmata jäänud rääbise kvooti.
Keelatud püük
Keskkonnainspektsioon tuvastav igal aastal ka rohkelt kalapüügirikkumisi.
Näiteks on 5.maist kuni 10. juunini Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel latikaid keelatud püüda (välja arvatud püük lihtkäsiõnge ja käsiõngega), kuna noil on siis aktiivne kudeaeg, ent keskkonnainspektsioon eemaldal seö kuul Lämmijärvelt, Pihkva järvelt, Õrsava järvelt ja Võhandu jõelt kokku 69 nakkevõrku, 3 mõrda ja 1 kadiska. Peipsilt ja Peipsisse suubuvatest jõgedest eemaldati mais aga 45 nakkevõrku ja 5 lõkspüünist.
Alates 1. märtsist, kui Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel algas kalastuskaartide alusel püük kaldavõrkudega, on keskkonnainspektsioon tuvastanud ka arvukalt rikkumisi, mis on seotud võrkude püügile asetamise ning tähistamise ja märgistamisega.
„Paljudel juhtudel võetakse kalastuskaart kaldavõrguga püügiks, aga unustatakse vaadata kehtivaid nõudeid nende kasutamiseks. Kalastuskaardi omanik peab meeles pidama, et kalastuskaardi soetamine ei anna üksnes õigust võrgupüügiks vaid sellega tuleb ka kaasa kohustus täita kalapüüginõudeid," märkis Keskkonnainspektsiooni kalakaitseosakonna peainspektor Ivo Kask.
Ainuüksi märtsi kolme esimese jooksul oli keskkonnainspektsioon olnud sunnitud eemaldama Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvest 22 korral kaldavõrke, mille püügile asetamisel oli eiratud kalapüüginõudeid. Üheksal korral oli püügile asetatud keelatud silmasuurustega kaldavõrke ning kolmel korral on püügile seatud kahe erineva kalastuskaardi alusel nakkevõrgud, ühendatuna ühte jadasse.
Keskkonnainspektsiooni eestvedamisel toimunud koristustalgutel eemaldati sel suvel aga Peipsi järvest 221 kohast kokku 882 nakkevõrku. Enamik eemaldatud nakkevõrkudest olid niinimetatud hiina võrgud. Igal aastal jääb järve triivima hulk püüniseid. Osalt on tegu jää ja tuultega paigast liikunud nakkevõrkudega, osal juhtudest on arvatavasti põhjuseks püüdjate hoolimatus. Kuna võrgud on odavad, siis ei vaevuta neid igakord püügi lõppedes järvest välja tooma. Tõenäoliselt on järves triivivate võrkude hulgas ka ebaseaduslikke, ilma loata püügile pandud nakkevõrke.
Fakte latika kohta
- Eestis koevad emased esimest korda reeglina 6-10-aastaselt (L 28-39 cm), isased keskmiselt aasta nooremalt (26-37 cm). Kudemine algab Eestis tavaliselt mai teisel poolel ja kestab 3-4 nädalat.
- Latikate pikkuse ja kaalu parameetrid: aastased on reeglina 6,7-8 cm pikkused ja 2,5-4,5 g raskused, kolmeaastased 17-18 cm ja 44-45 g, viieaastased 24-25 cm ja 130-180 g, seitsmeaastased 30-32 cm ja 300-400 g, kümneaastased 38-40 cm ja 650-800 g, viieteistaastased 1,3-1,7 kg.
- Suuruse- ja vanuserekord Eestis pärinevad mõlemad kuuekümnendatest aastatest. Suurim püüti Peipsist 1966. aastal, too oli 5,5 kilo ja 58 cm ning vanuseks hinnati 18 aastat. Vanim latikas püüti samuti kuuekümnendatel Võrtsjärvest, veerandsaja aastane latikas kaalus 2,3 kilo ja oli 47,9 cm pikk.
