Ainuüksi ühest Hindustani poolsaare lõunaosas Tamil Nadu osariigis olevast karjäärist veetakse päevas välja 50 000 veokitäit liiva. See smugeldatakse naaberosariikidesse. Erinevate ehitusbuumist kasu lõigata soovivate grupeeringute heitlused lähevad sageli vägivaldsekski.

ÜRO keskkonnaprogrammi (UNEP) andmeil moodustavad liiv ja kruus 85% kogu maailma iga-aastasest kaevandusmahust. Liiva kasutatakse betooni ja asfaldi valmistamisel, vähemal hulgal ka klaasi- ja elektroonikatööstuses. Turu-uuringutega tegeleva Freedonia Groupi hinnangul kaevandati eelmisel aastal 13,7 miljardit tonni liiva, millest 70% kasutati ära Aasias. Pool sellest Hiinas, kus aastail 2011-15 ehitati valitsuse numbrite kohaselt 32,3 miljonit maja ja 4,5 miljonit kilomeetrit teid.

Singapur näiteks on aga tänu lihtsalt hiiglaslike liivakoguste "merre valamise" tulemusena praegu 20% suurema pindalaga kui aastal 1965, mil see iseseisvus. Hiina ja Jaapan on samuti liiva abiga merre maad rajanud. Maldiivi saared ja Kiribati on pidanud omakorda liivaga suuremaid saari kõrgemaks ehitama, et tõusva maailmamerega sammu pidada.

Kõrbeliiv ei kõlba

Ehitamiseks ei sobi igasugune liiv. Võiks ju mõelda, et kõrbeliiva jagub Aasias kõvasti, ehitatagu siis sellest - ent see on ärilise kasutuse jaoks enamjaolt liiga peen. Karjäärid peavad jääma ka ehituspaikade lähedale, kuna veokulud on suured. Rikkaid riike see siiski ei takista: näiteks Burj Khalifa ehitati Araabia poolsaarel asuvasse Dubaisse Austraaliast toodud liivaga.

Ja nii hakkabki ehituseks sobilikku liiva nappima. Nii mõnedki Maroko ja Kariibi mere saarte rannad on liivast tühjaks tehtud. Tõsi, mitmel pool on liiva kaevandamisele piiranguid kehtestatud. USA-s näiteks ei tohi kaevandada elurajoonide lähedalt ja merepõhjast, Myanmar piiras kaevandamise randadel, Kambodža ja Vietnam piiravad eksporti.

Pool rannaliivast turismitaristuks

Kõik aga seadust ei austa. India ametnikud, kes kaevandamist vaatlevad, on sageli maffia "mõju all" ja nii kaevandatakse sageli tublisti üle lubatud piirmäärade. UNEPi hinnangul on pool Marokos ehitustöödel kasutatavast liivast pärit illegaalsetest rannakaevandustest, kusjuures liiva kasutatakse irooniliselt kombel turismitaristu ehituseks.

Liiva asemel saab kasutada ka muid materjale ning asfalti ja betooni saab ka taaskasutada. Jõukamates maades on Freedonia andmeil see protsess juba käimas sedamööda, kuidas hinnad tõusevad. Euroopas plaanitakse aastaks 2025 jõuda niikaugele, et taaskasutakse 75% klaasist, mis tähendab, et tööstusliku liiva järgi peaks nõudmine kahanema. Eeldatavasti peaks mingil hetkel kahanema Singapuri liivajanu, misjärel võiks naaberriikide illegaalne kaevandamise hoog raugeda. Ent seni, kuni seadused sealkandis efektiivsemalt ei toimi, vehib liivamaffia labidas jätkuva hooga.