On oht, et meie toidus hakkab suurenema toksilise kemikaali kaadmiumi osakaal

 (13)
Rukkipõld Hiiumaal
Rukkipõld HiiumaalFoto: Anni Õnneleid

Kuigi Eesti ja mõne meie naaberriigi pinnase kaadmiumisisaldus on üks väiksemaid Euroopas, võivad väetiste kaadmiumisisalduse ebapiisavad piirnormid EL-is kaasa tuua kaadmiumi sisaldavate toiduainete levimise riikidesse, kus seda raskmetalli esineb seni vähe.

Euroopa Toiduohutusameti 2012. a ülevaate kohaselt pärines eri vanuserühmade toidust omastatav kaadmium enamasti kartulitest (13,2%), teraviljatoodetest nagu leib, sai ja kuklid (11,7%) ja valikpagaritooted (5,1%), aga ka šokolaaditoodetest (4,3%), lehtköögiviljadest (3,9%) ja veemolluskitest (3,2%).

Eesti Konjunktuuriinstituudi mulluse aruande kohaselt on Eesti sortimendis suurim importtoodangu osakaal taimeõlil (95%), kuid suurelt jaolt on välismaalt pärit teraviljatooted, nt kaerahelbed (impordi osakaal 87%) ja küpsised (82%). Nisujahust on sisse veetud 53%.

Kui teraviljatooted on valmistatud rohke kaadmiumiga kokku puutunud viljast, võib see kahjulik raskmetall jõuda toiduna turgudele, kus omamaine kokkupuude kaadmiumiga on väike, arvab maailma juhtivaid fosfaadipõhiste väetiste tootjaid esindav ühendus Safer Phosphates.

Ligi pool Euroopa põllumajandusmaast sisaldab kaadmiumi

Euroopa Keskkonnaagentuuri koostatud keskkonnaseisundi aruande "European Environment – State and Outlook 2020" järgi on suure raskmetallide sisaldusega fosfaatidest toodetud fosformineraalväetistest pärinev kaadmium ladestunud 45% Euroopa põllumajandusmaast.

Seotud lood:

Sellist ladestumist on peamiselt Lõuna-Euroopas; Eesti ja teiste Balti riikide pinnase kaadmiumisisaldus on muu Euroopaga võrreldes väike.

Safer Phosphates on seisukohal, et kui valitsused suure kaadmiumisisaldusega väetiste kasutamist ei piira, kasvab Eestis haritava maa kaadmiumiga saastumise oht.

Euroopas ületab 21% põllumaade pealismulla kaadmiumisisaldus põhjaveele kehtestatud piirnormi 1,0 mg / m3 (joogiveele kehtestatud piirmäär). Seetõttu tuleb mullastiku raskemetallisisaldust hoolikalt jälgida, ütleb Euroopa Keskkonnaagentuur.

Soome toiduohutusameti uuringu kohaselt ületas suure osa Soome laste toidust ja kraaniveest saadava kaadmiumi hulk lubatud nädalase koguse (2,5 mikrogrammi kehakaalu kilogrammi kohta nädalas).

Ohutuma toidu nimel tuleks kaadmiumi lubatud kogust euroliidus vähendada 60 ühikult 20-le.

Safer Phosphatesi kinnitusel võib kaadmiumi vähest ladestumist mõnes Läänemere piirkonna riigis selgitada vähese kaadmiumisisaldusega väetiste kasutamisega. See tähendab, et kohalike toiduainete kaadmiumiga saastumise oht on Eestis väike.

Olukorda võib ohustada mullu vastu võetud EL-i määrus, millega väetiste maksimaalseks lubatud kaadmiumisisalduseks on kehtestatud 60 mg / kg Cd P205. See määrus lubab kasutada suurema kaadmiumisisaldusega väetisi, mistõttu suureneb Eesti põllumaa saastumisoht.

Euroopa valitsused peaksid toetama poliitikat, mis võimaldaksid järk-järgult anorgaaniliste väetiste kaadmiumisisaldust vähendada ja ka muuta selle aine sisaldus põllumajandustoodetes läbipaistvamaks, leiab Safer Phosphates.

Eestil on võimalik enne uue määruse jõustumist 2022. aastal olukorda parandada, nõudes EL-i omast rangemat piirmäära, millega lubatud kaadmiumisisaldus oleks 20 milligrammi kilogrammi kohta (20mg / kg Cd P205).

Kaadmium on toksiline kemikaal, mida Maailma Terviseorganisatsioon loeb esimese kategooria kantserogeeniks. Kokkupuude kaadmiumiga kätkeb ohtu keskkonnale ja inimeste tervisele.

On teada, et kaadmium ladestub pinnasesse ning imbub põhja- ja pinnavette. Seda omastavad põllukultuurid, mistõttu selle hulk suureneb ka loomades ja toidus ning võib kahjustada tervist.

Eesti Maaeluministeerium on välja andnud infomaterjali kaadmiumist toidus taimekasvatussaaduste tootjale.